Paljude tublide veini- või söögiõhtute lõpus jõuab kätte hetk kui võiks peo lõpetada ja mõistlikul ajal puhkama siirduda, kuid selle asemel tuleb veelgi parem (loe: halvem) idee mõnd toredat konjakit proovima asuda. Kuna öömüts ei tohiks alla jääda sellele eelnenud veinidele on igati mõitlik endal läheduses hoida paar pudelit meele- ja keelepärast konjakit. Oleme varasemalt proovinud Hennessy´lt korduvalt nii Library´t kui ka Paradis´i, kuid paralleelselt ei ole neid kunagi mekkinud. Nüüd avanes aga mõistlik olukord ja meie mõtisklus on alljärgnev.
Pole kahtlustki, et Hennessy parema otsa joogid on mõlemad suured nii oma kohalolekult ja auralt kui ka suurepärased maitselt, kuid sellegipoolest maitsevad nad kõrvuti kui öö ja päev. Viimase idee ilmestamiseks võiksime siis Library nimetada päevaks ja tummisema Paradis´i sumedaks suveööks. Library kaunis pakend ei ole sobilik mitte üksnes stiilseks serveerimiseks, vaid passib hästi ka elegantsele salajoodikule, kuivõrd jääb raamaturiiulis teiste klassikute vahel oma tagasihoidliku näoga täielikult märkamatuks. Iseasi loomulikult, kui terve üks kapp üksnes nendele teostele on pühendatud. Library maitseb õrnemalt ja kergemalt, sama lugu on ka tema õrnmaheda voolavusega, mis kutsub kiiremini klaasi tühjendama ja uue järele sirutama. Aroomilt ja maitselt suursugune, kuid mitte pealetükkiv ega liialt domineeriv- kõike on täpselt parajalt. Võibo-olla võrdlus päevaga on tõesti mõneti liialt banaalne ja paremini sobiks hämarduv õhtupoolik, mil päike on just loojumas ja varjud mõnusalt pikaks veninud. Paradis seevastu on selgelt kuupaisteline ja müstiline öötund. Värvuselt tume ja konsistentsilt tihe, maitselt kreftine ja omajagu seksikalt sensuaalne. Plahvatuslik, kuid samas väärikalt tasakaalus. Piprane, vürtsine ja kohati vulgaarnegi. Klaas tühjeneb aeglasemalt ja rohkem aega kulub aroomide püüdmisele, kui maitse üle juurdlemisele.
Hirmus lugu ongi see, et üht pole võimalik eelistada teisele, kuivõrd mõlema jaoks on olemas oma koht ja aeg. Natuke nagu tavalise vahuveini ja šampaga... Võid küll taguda vastu rinda ja öelda, et mulle maitseb šampa rohkem, kuid päriselus jood siiski tavalist vahukat tihemini. Juuresolevate jookidega ongi täpselt sama lugu: kui Library sobib oma elegantsis kõikjale, siis Paradis tahab natuke erilisemat hetke, aega ja tähelepanu. Kuid nagu Karupoeg Puhh´ki armastas mee ja kondenspiimaga filosofeerida, võtaksime meiegi mõlemad.
