Klimbi nägemus

... on selline, et igal õhtul võiks ühe sellise ringi Prantsusmaale peale teha.

Lapie Gabreau Premier Cru Champagne Blanc de blancs

Oleme varasemaltki lühidalt kirjutanud Pirita Wineway šampatoas müüdavast Lapie Gabreau Premier Cru´st, kuid hiljuti on neile lisandunud ka sama joogi Blanc de blanc (elik 100% chardonnay), jällegi tobedalt soodsa hinnaga. Natuke lähemalt natuurist ja elamusest. Siin olekski ehk sobilik tuua meie poolt sageli kasutatav võrdlus. Nimelt kui šampade pimemaitsmisel tuleb eristada Blanc de blancs´i ja traditsioonilist chardonnay-pinot segu, tuleks mõttes püüda neid samastada kahe tuntud naisfiguuriga. Blanc du blancs esindab Naomi Campbell´ilikku karget elegantsi ja mõneti vaoshoitud seksapiili. Ta on küll imeilus (loe: proportsionaalne, väljapeetud ning kuninglikki), sihvakas ja kaunis, kuid temas jääb natuke puudu pehmusest ja naiselikust soojusest. Klassikaline segu seevastu võiks assotseeruda Cindy Crawford´iga, kes oma lopsakate lokkide, armsalt kauni ja seksika olemisega sulatab igaühe. Tal on piisavalt ümarust ja kurve, just seda vajalikku pehmust ja "kuumust" (loe: kuum ka ruudulise meestesärgiga), kuid mõistagi ka väärikust ja karakterit. Ja reeglina selline võrdlus alati toimib: mängides neid tegelasi piisaval arvul peas läbi, jõuab üldjuhul õige tulemuseni. Lapie seekordne maitsmine lõi aga võrdlustesti sassi, sest karge elegantsi asemel valitses seal pigem segadus. Aroomilt ülimalt krõbe ja röst, pärminegi, kaunite-kaunite mullidega jook pakkus koos floraalse klassikalise maitsega ka suure hulga vasturääkivaid mekke, mille nauditavuses polnud me kindlad. Nimelt osa seltskonnast tunnistas need põnevaks ja huvitavaks (iseasi, kas blancs´i juures seda leida tahad), teine pool aga kirtsutas nina ja ootas pikisilmi uue pudeli avamist. Meie soovime blancs´ilt rohkem "krõbedust" ja jäisust, natuke enam rafineeritust ja korrektsust, kui juuresolev jook seda pakkus. Teie aga otsustage ise- hind on niivõrd soodne, et tasub katsetada.

Müügil: Pirita Wineway ja prantsusevein.ee

Vahutavate Simonsig´ide lembusest

Kindlasti pole ka teile võõras olukord, kus teile maitsevad näiteks enam Vana Maailma pärlid, teie headele sõpradele aga hoopis Uue Maailma põnevad leiud. Või vastupidi. Meie jumaldame eeskätt vana Euroopa nimesid, kuid üks meile väga kallis paar seevastu Aafrika ja Uus-Meremaa väikeste tootjate vigurlikke jooke. Kuidas aga sellised kaks seltskonda mõnusalt ühe veinilaua taha mahutada? Meie oleme leidnud ideaalse lahenduse Simonsig´i vahukate näol, mis valmivad küll Lõuna-Aafrikas, kuid maitsevad kui Prantsuse parimad palad. Meie viimasel koosviibimisel pühendusimegi Simonsig´ile ning tulemuseks oli ideaalilähedane harmoonia. Meie üllatuseks oli aga nimetatud tootja roosa vahukas omandanud mõneti suitsuse noodi, mida varem seal sellises koguses täheldanud pole. Kas asi oli uues aastakäigu või meie tuimestunud maitsemeeles, jääbki mõistatuseks, kuid sellele vaatamata oli koosviibimine täielik win mõlemale poolele. 

Kae nalja, pildile on jäänud ka üks 1974. aasta Masi :)

Nagu varemgi juga oleme juhtinud, võtke suund Greibi või Krugeri poole.

Põltsamaa Fest

Kel maitsmata, soovitame soojalt järele proovida (esimese) kodumaise vahuveini Põltsamaa Felix´ilt. Kuigi vana pudelidisain (tänaseks on müügil uue, vähe moodsama sildiga, vt all) on lihtsalt rõlge ja peletav, pole Eesti vahukal sugugi miskit viga. Seda muidugi olukorras, kui võrrelda seda jahutatud Normandia siidrite, mitte aga korraliku otsa vahuveinidega. Sellele vaatamata on jook tubli mulli, tagaplaanil tiksuva meekärje noodi ja igati tervikliku maitsega ideaalne peolõpetaja magustoidu kõrvale. Ja kui muu ei kutsu proovima, siis fakt, et tegu Eesti 1. vahuveini(joogiga)- igatahes!

Uus, vähe popim disain:

Müügil: Kaubamaja (mujalt pole me tabanud)

Domaine Plessis Glain Mousseux de Qualité Brut 2008

Viimase vahukaavastuse ohvriks langes traditsioonilisel meetodil valmistatud Domaine Plessis Glain´i Mousseux de Qualité Loire´i orust Prantsusmaalt. Mõneti hirmutav kuldsinine (ohu märk) silt osutus õnneks petlikuks, sest põnev segu suhtes 40% chardonnay´d, 40% folle blanche´i, 18% melon de Bourgogne´i ning 2% cabernet franc´i oli igati tipp-topp kombo. Kuigi maitselt ülimalt sarnane meie suure lemmiku Simonsig´i vahukaga, jäi Plessis Glain´il kahjuks mõnevõrra puudu hädavajalikust mullist ja mineraalist. Mulli oli, kuid eluiga oli paraku piiratud väljavalamise ja esimese lonksuga. Tulemuseks natuke jääkülma, kuid juba 3 korda avatud coca-cola´t meenutav efekt- igati joodav ja nauditavgi, kuid mitte päris see, mille nimel pimesi poodi tormata. Sellele vaatamata oli emotsioon positiivne ja jook tubli- eelnimetatud maitsesegu andis joogile ja selle aroomile vahvad varjundid ning võimsa floraalsuse, mis kestis viimase piisani. Eriti tore oli aga vahelduseks mekkida suuresti "kadunud"" marju: unustustehõlma vajunud kunagist konjakimarja folle blanchi´i, mille viimaseks kasvupiirkonnast vist ongi jäänud Loire´i org Prantsusmaal; samuti ka Muscadet´i marja melon de Bourgogne´i. Ja kui alati kuku-pikali-vau-efekti ei saa, pole ka hullu. Kammkarbid saime siiski alla loputatud:)

Müügil: French Wine Connection

Ruffin & Fils La Cuvee de Reserve Champagne

Pärast Ruffin & Fils´i La Cuvee de Chardonnay d´Or joomist ootasime pikisilme võimalust proovida ära La Cuvee de Reserve, mis maitseomadustelt tõotas midagi hoopis huvitavamat ja ootamatut. Olles lugenud aga vahepeal Mullimaailma kommentaare seoses roosa, La Cuvée de Roséanne´ga, kukkusid ootused jällegi ajutiselt alla. Mullimaailm kirjeldas seda kui äärmiselt ebašampalikku ja elutut jooki, mida pimetestingul vaevu šampanjaks võiks pakkuda. Meie väljavalitu osutus aga tõeliselt positiivseks üllatuseks: vahekord 70% pinot meunier, 20% chardonnay ja 10% pinot noir pakkus vägagi jõulist maitset ja ülimalt võimsa iseloomuga natuuri. Lisaks maitse üldiselt heale puuviljasusele oli tunda meunier´ile mõneti iseloomulikku mekki, mis pole ei pärm ega toores tainas, midagi sellist kerkivat ja jahust, mida koged pizzatainast käte vahel loopides. Täidlane, paraja tsitrusega, piisavalt puhas ja selge olemaks suurepärane pidujook ent samas parajalt napakas, et massist eristuda. Kes armastab süsimusta meunier´i ülimat aromaatsust ja maitserikkust, samuti ka mõningast mõrkjust ja suitsusust, kes otsib šampade juures enam avastamisrõõmu kui kindla peale minekut, leiab Ruffini Reserve´i näol endale truu sõbra. Kes aga armastab plässimaid vahuveine, võiks midagi sobilikumat otsida.

Müügil: Carpe Vinum ja Grape

Moët & Chandon Brut Imperial

Meenub ikka ja jälle üks šampade degusteerimine Eestist eemal, kus meie sommeljeeks oli noor prantslane, endine Pétrus´i nina ja veinimeistri parem käsi. Ta küsis huviga šampade kohta, mida Eestis enim müüakse ning kui olime ette lugenud klassikalised Moët, Mumm, Piper jt, hakkas ta muhelema ja otsis pikalt võrdlust. "Hmm...  Moët, Moët... This is exactly like McDonald´s." Moët korgib kinni igal aastal ca 30 miljonit pudelit, ühelegi neist (va Dom) aastat peale ei taha märkida ning ostab sisse suure osa jookides kasutatavatest marjadest. Ostab ka ju mäkk oma burksiliha Poolast ja salati Leedust.

Kui aga eelnev kõrvale jätta, rõõmustab Moët igakordselt oma lollikindla keskmise headuse, kuid paraku ka liigse igavuse ning vähese põnevusega. Kõikide huvitavate (ja valdavalt ka soodsamate) šampade kõrval on Moët lihtsalt natuke liiga igav. Ca 30-35 eurone hind laseb Moët´i vahetada näiteks nelja pudeli 2006-2008. aasta Simonsig´i ülielegantse ja maitserohke supervahuka vastu, kuid miks mitte ka nt ühe Ruffin & Fils´i šampa ja ühe Simonsig´i vastu...

Müügil: igal pool

Caves São João Cabernet Sauvignon Quinta do Poço do Lobo 2005

Mida võiks küll arvata selliste märksõnade omavahelisest kombineerimisest ühte pudelisse: vahuvein, Portugal, cabernet sauvignon, 2005? Kuigi eeskätt tundub eelneva ühildamine absurdnegi, pole see (õnneks) päriselus nii. Oma hullumeelselt lõbusal moel on rõõm teatada, et on täiesti olemas 2005. aasta punane 100% cabsav vahuvein Portugalist. Ilmselt oleks palju öelda, et olime joogist täielikus vaimustuses ja nüüd edaspidi muud ei plaanigi osta, kuid teatav respekt siiski. Bairrada DOC-st proovisime viimati sama tootja Frei João Reserva´t aastast 2001 (100% baga marjadest) ning tõdesime, et jook tekitas mõningast segadust ja sundis end pigem nebbiolo´ks arvama. Kui siis oli tegu sellise väiksemat sorti segadusega, siis selle pudeli juures ei oskaks ilmselt suurt midagi arvata. Quinta do Poço do Lobo on veiniistanduse nimi, mille Caves São João omandas 1972. aastal, noppis välja kõik vanad juurikad ja istutas täielikult ümber hoolikalt valitud väädid. Tulemuseks tagasihoidlik valik kahtlemata põnevaid jooke: punane Bairrada ja meie valitud vahukas. Värvuselt rubiinjalt tume, marjale omane. Aroomilt meenus redutseeritud alkoholiga konjak; vaht oli kaunilt roosa ja küllaltki lühiajaline. Maitse ülimalt kaberneelik, samas lisas peenike mull (mis kiiresti suurema lonksu puhul suu vahuga täitis) kummalist põnevust ja vahvat avastamist. Meie jõime seda pärast üht pudeli champagne´i kui friigijooki ja sinna sobis ta valatult. Saime mekkida, nuuskida ja mõtiskleda uutest totakatest kombinatsioonidest, mida piiritu joogimailm meile järgmisena pakkuda võiks. Serveerida tuleks nõks kõrgema temperatuuriga kui tavalist vahukat, kuid siiski tublisti jahutatult.

Müügil: Pirita WineWay šampatoas

Cave Vinicole Les Faîtières Crémant d'Alsace Rosé Moenchborner

Et vahuveinide rivi ei muutuks liialt hõredaks (ja heledaks), tooks vahelduseks esile ühe suurepärase (ja uskumatult lonkava nimega) roosa Crémant´i Alsace´st. Roosa ongi meie hinnangul hea trikk paljude maitsemeelele liialt kerge valge Crémant´i kõrgemale upitamiseks: pinot noir´i austajatena leidsime sellest roosast vahukast endale tõeliselt palju meelepärast. Traditsiooniline meetod ja 15-kuuline laagerdumine pudelis on andnud talle Crémant´ile pigem tavapäratult peenikese ja elegantse mulli, mille elujõud ei rauge ka ootuspärase kiirusega. Pigem vastupidi, jook hoidis oma väärikat joont kuni viimase pokaalini, eelduseks muidugi korralik jahutamine. Nii aroomist kui maitsest leiab pinot noir´ile iseloomulikku mustsõstart ja natuke õrnu vürtsegi, samuti ka mandlit, kirsse, ploome, maasikat ning mõningast herbaalsust; värvus on õrritavalt roosa teatava rubiinja varjundiga. Jook on delikaatne ja õrn ning vaatamata mullide sajule, pigem lausa siidine. Seega, ärge laske mitmerealisel pealkirjal end heidutada ning tooge koju prooviks paar pudelit roosat Crémant´i, jahutage maha ning meie poolest kustutage sellega kasvõi janu- häda on lihtsalt selles, et janu selle järele ei paista lõppevat...

Meie hinnangul tõeline bargain ja täiuslik käimatõmbaja igaks koosviibimiseks.

Müügil: Viimsi Kruger (www.wineshop.ee)

Valdo Prosecco Marca Oro Valdobbiadene

Meie mõningaseks üllatuseks olevat eelmise suve tõeliseks prosecco-müügihittiks siin ja sealpool laia ilma olnud Valdo Marca Oro. Tuli ära proovida ja juurelda, samuti anda hinnang tema natuurile võrdluses sarnaste liigikaaslastega, millest oleme varasemaltki juttu teinud. Prosecco´d võivad meeldida või mitte- kindel on see, et ilusal soojal suvepäeval on valge veini pokaalist pakutav jääkülm vahujook parim võimalik üllatus. Seega, tegu pole vast paljude lemmikjoogiga, küll aga kindlat nišši täitvaga, mistõttu tulekski end nendeks kindlateks hetkedeks hästi ette valmistada: proovida erinevaid ja leida lemmikuid. Eriti vahva on korraga võtta ette terve rida prosecco´sid ja siis tõdeda kui uskumatult erinevad nad olla võivad, ka siis kui kõik on Valdobbiadene´lased elik pärinevad joogi tegelikust sünnikodust. Pildilolev jook on samuti Treviso´st Veneto´st ja kannab teatavat garantiimärki Valdobbiadene, vihjates, et tegu pole päris suvalise prosecco´ga, vaid ikka joogiga piirkonnast, kus matsu jagatakse. Kuigi moodsal ajal pakutakse prosecco´t sageli purgist, klaaskorgiga pisipudelist ja kraanistki, on tore, kui avastad mõne natuke diibima looga tootja. Valdo omab enam kui 80 aastast kogemust kihinajookide valmistamisel ning seetõttu kannab jookki endas teatavat heritaaži: imepeenikesi mulle ja nina õrritavat pärminooti. Sellist head, mitte aga esiletükkivat või häirivat. Maitse peidab endas pirni, roheliste õunte ja mitmete teiste puuviljade kerget-karget värskust ja esimestel lonksatustel ka oodatud kihinat. Nagu prosecco´de puhul ikka, hoiab pudel mulli kenasti, kuid klaasist saad särisevat teravust nautida siiski vaid esimesed paar lonksu per pokaal. Aroom õrnalt lilleline, mõneti parfüümilikki, mitte aga segav ega tehislik. Oleme magusama alatooniga vahuveinide juures mitte üksnes viletsa, vaid pigem null-tolerantsiga, kuid Valdo õhkõrnad vihjed mesistele kaugetele nootidele ei andnud põhjust pikaks aruteluks. Kas eelistaks varasemalt proovitud kõrgema hinnaklassi prosecco´dele, mida Kruger pakub (ja mille väljavalimisel ise osalesime)? Tõesti ei oska öelda. Fakt on see, et võidab see, kes eluajal rohkem põnevaid jooke on maitsnud: sest üksnes nii oskame oma tõelisi lemmikuid ümbritseva ilmaga suhestada ja väärtustada!

Müügil: Vinicom Trade kaupa müüb Pirita WineWay.

Yann Alexandre champagne

Nämm-nämm, meie perekonna lemmik kodušampa on endiselt Yann Alexandre: vahva väike ja sõltumatu šampavalmistaja nagu nad kõik- raske leida aga kui kord õnnestud, leiad sõbra kogu eluks:) Osalesime kord degustil, mille eesmärgiks oli selgitada Viimsi veinipoe nn maja-champagne. Valik oli mõnusalt kirev, kuid kõikidel võimalikel põhjustel tuli võidumeheks just Y.Alexandre Selection Champagne. Mõistliku hinnaga ja nõnda tihkelt elegantsi täis, et surra võib. Põhjuseks võib olla marjade vahekord: tervelt 65% pinot meunier´i, 25% chardonnay´d ja kõigest 10% pinot noir´i. Usutavust peaks tekitama ka fakt, et Alexandre tarnib oma fantastilisi marju muuhulgas Krug´ile, kes neid omakorda vapralt Grand Cuvee´ks villib. Not bad. Ja nüüd, teades Krug´i smokinglikku maskuliinsust, pole raske aduda Yann´i suurimat väärtust. Mineraalsus, kergus ja keerukus- jumalik kreem ja röst, kergelt õrritav pärminoot ja kordumatu mull.

Lihtsalt vastupandamatult maitsev. Tõsiselt kohe...

Leiate: Viimsi Kruger, Kaubamaja toiduosakond.

Customers who purchased this item also bought

Surfates mööda USA veebi-veinipoode jäi silma Californias toodetav Cook´si Grand Reserve vahukas, mida naeruväärse hinnaga pakuti. Siis aga tabas silm rea: "Customers who purchased this item also bought" :)

Jacquart Brut Mosaique Champagne

Viimasel ajal on meie teele sattunud ohtralt mõistliku hinna ja laitmatu mekiga šampanjasid, mida comarketist just ei leia aga vähese kodutöö järel üle linna õige mitmes kohas siiski. Seekordne, Jacquart Brut Mosaique on tootja lihtsaim, kuid sellele vaatamata ülimalt elegantne ja majesteetlik šampanja, mis koosmõjus oma rahakotisõbraliku hinnaga on epic win. Suhtes ca 40% chardonnay, 40% pinot noir ja ülejäänud osas pinot meunier, on joogis loomulikult esindatud iga marja parimad väärtused: esimeselt mineraalsus ja värskus, teiselt struktuur ja tuntav selgroog, meunier´ilt aga puuviljasus ja nauditav kergus. Maitsest leiate ka mõõdukalt pärmisust, martsipanilikku toekat magusust ja mandlite õlisust, puuviljadest ja balansseeritud tsitrusest rääkimata. Tõeliselt mineraalne ja ergas, elavalt kutsuva vahumütsi ja kauakestva järelmaitsega jook, mida tahad võtta veel ühe pokaali ja veel ühe pokaali ja veel ühe... Nüüd ei jõua enam ära oodata Jacquart´i Blanc de Blancs´i aastast 2005:(

Müügil: www.veinisober.ee

Amalia Brut

Šampade vahele midagi kergemat ja lihtsakesemat Hispaaniast. Ja seda nii maitse- kui finantselamusena, sest Amalia on müügil uskumatult soodsalt. Isegi niivõrd, et seda tasub endale massiliselt külma toppida, et siis igal vähegi sobilikul hetkel tervitus- või eelroajoogina manustada. Värvuselt väga hele ja läbikumav, aroomilt küllaltki virge ja tsitruseline. Sama joon jätkub ka elavalt reipas ja virgutavas maitses, mis rõõmustab üllatavalt mineraalse ja täidlase mekiga. Valmistatud 100% moschofilero marjadest, mille pikk ajalugu ja Kreeka juured (sõna otseses mõttes) on andnud neile kena aromaatsuse ja paraja happe. Nagu ikka, soovitame juua külmemalt kui harjunud olete.

Saadaval: suurepärase hinnaga Veinisõbras (www.veinisober.ee) aadressil Võrgu 3 Tallinnas.

Paul Bara Brut Reserve Grand Cru Champagne

Et suu viimastest magusroogadest liialt läägeks ei läheks, tasuks vahepeal haarata pudel külma ja kihisevat. Meie mekkisime hiljuti üht äärmiselt sümpaatset šampat- nimelt Paul Bara Grand Cru´d (NV segus ca 50% 2006. aastast, sama palju vin de reserve´i). Enam kui 170 aastat šampanjabisnesis on Paul Bara mõisale andnud nii mõnegi tarkusetera: näiteks trikid, kuidas luua ideaalne segu jumalikest mullidest ja fantastilisest mineraalsusest, rääkimata põnevatest maitsenüanssidest ja -intensiivsusest. Värvuselt kuldkollaste varjunditega ning pigem sügav ja intensiivne, aroomilt küllaltki väljakutsuv tuntavate nootidega meele, samuti vürtsidele ja värsketele nektariinidele, ka greibile ja krõbedale saiale. Nagu varasemalt mainitud, tuleb pererahval õige hästi välja mulliteadus: imeilusalt lumise ja rikkaliku vahuga sobib jook hästi ka pidulikuks sissejuhatuseks, mitte üksnes kaaslaseks väärikatele roogadele. Vürtsiselt magus toon jätkus ka suus, segunedes loomulikult lopsaka puuviljasusega. Viimane nõuab meie hinnangul tavapärasest ka sutsu madalamat serveerimistemperatuuri- vastasel juhul võib mesine alatoon liialtki domineerima jääda. Arvestades NV väärikat segu ja suurepärast maitset, sooviks kangesti proovida sama tootja mõnd vahvat aastakäiku, näiteks 2002. aasta Special Club roosat. Nämm-nämm.

Paraku Paul Bara´d Eestis müügil pole. Veebist leiate: Berry Bros & Rudd (http://www.bbr.com), samuti on snooth´il päris hea valik (www.snooth.com).

Val D'Oca Prosecco Millesimato "Blu"

Kui aitasime kevadel Viimsi Kruger´i pererahval valida müügiks sisseostetavaid prosecco´sid, sai üheks meie lemmikuks kiiresti Val D´Oca "Blu" koos sama tootja musta sõsaraga. Tänaseks on suvi lõppenud ning pood müüb oma alles jäänud pudeleid supersoodsa hinnaga. Vahutab väga rõõmustavalt ning äratab oma lilleliselt värske buketiga ka kõige uimasemad pidulised. Jahutage 6 kraadi peale ja nautige koos valgete kalaroogadega.

Kui juba ostmiseks läheb, haarake võrdluseks kaasa ka pudel musta.

Lapie Gabreau Premier Cru Champagne

Ei juhtu just sageli, et elegantset vahujooki saab soetada erakordselt (suisa lollilt) soodsa hinnaga ja seda isegi mitmest erinevast müügipunktist samaaegselt. Aasta lõpus juhtuski täpselt nii pisikese šampatootja Lapie Gabreau (loodame, et see ei tähenda veinimõisa lähenevat või juba saabunud püsivat maksejõuetust ja lao meeleheitlikku realiseerimist) Brut Tradition Premier Cru šampadega, mis ühtäkki ülimalt soodsalt müügile paiskusid. Tõsi, Premier Cru´lt oleks oodanud põnevust enam, kuid nimetatud joogi kvaliteedi-hinnasuhe ei anna võimalustki vingumiseks või kangutamiseks. Suhtes 20% chardonnay, järgnev osa pinot noir´i ja pinot meunier´i lummuses, on kaunilt peene mulli ja tõeliselt elava kihinaga jook  fantastiline tervitus, kingitus või preemia pika tööpäeva lõpus. Ärge hoidke end tagasi ja loodame, et tootja 2 viljakat hektarit saavad napsutajaid ka aastal 2012 õnnelikuks teha.

Müügil: prantsusevein.ee ja Pirita Wineway šampatuba.

Deidesheimer Riesling Sekt Brut

Kuigi hindasime sekt´e kõrgelt ka varasemalt, said meist hea ja brut´i sekti tõelised kummardajad alles pärast trippi riesling´u sünnikoju, Rheinhau´sse Saksamaal. Ja kui esineb üks tõeliselt tark viis nõnda väärika marja kasutamiseks, siis olgu see meie hinnangul üks magus dessert või eriti brut sekt. Tõeliselt sensuaalselt kumab riesling´u puhas maitse läbi kogu jääkülma ja kihiseva joogi: tunda on vihjeid rohelistele õuntele, nektariinidele ja ananassile. Erakordne mineraalsus ja kargus on kohal nii pildis, maitses kui ka lõhnas, milles on vihjeid ka märgadele rannakividele, samuti toorele kiivile.

Kel soovi, saab meie kaudu nimetatud jooki tellida.

Champagne Esterlin Brut Selection+ bloc de foie gras

Seistes ühe Pariisi šampanjapoe lõputu valiku ees, palusime midagi maitsekat ja maitsega, elik miskit, mis üllataks meid oma suursuguse kohaloleku ja rikkaliku maitsebuketiga. Müüja soovitusel haarasime tuhande tundmatu nime (muide, ühtegi siinsetest McDonald´si kangelastest nagu Moet, Mumm jt seal müügil polnud) seast kodumaale kaasa Esterlin´i Brut Selection šampa. Ootused said täidetud: juba värvuses oli näha põnevat merevaiku, lõhnas aga värsket saiarösti- meie suurt lemmikut. Mull oli tohutult elujõuline ja ninalegi virgutav:) Tõeline rõõm oli aga joogi seletamatult (st ületas suurte vahuveinijoodikute ootusi) mitmetasandiline maitse, milles oli vihjeid nii mandlile, kõrbenud saiale kui ka küpsetele kirssidele. Segu meie tõeline lemmik: 40% chardonnay´d, 30% pinot meunier´i ja 30% pinot noir´i, see tähendab et kõike oli palju ja samas täpselt parajalt. Ka puhtad chardonnay šampad on tõeliselt krõbedad ja elegantsed, kuid kui õhtu jooksul mitu pudelit avad, läheb põnevus selgelt kaduma. 

Püüdke leida ja kombineeriga imelise toidupartneri, bloc de foie gras´iga, mida meie konsumeerisime murakamoosi ja röstsaiadega.

Maximilianshof Sekt Brut 2007

Tõsi, nimetatud joogist oleme ka varem juttu teinud, kuid eileõhtuse taasavamise järel olime lihtsalt sunnitud väikese ülistuslaulu laulma. Rheingau väiketootja 2007. aasta sekt on nii võimsa iseloomu ja mulliga, et sellega võiks igasuguse vahuveinide degustatsiooni pea peale pöörata! Kuigi tuntava riesling´u baasiga, pakub selle keerukas natuur metsikult põnevat avastamist: nõnda palju nüansse ja väärikat struktuuri. Ohtralt rösti ja kihisevat värskust teevad sellest absoluutselt asendamatu kaaslase ühe kauni õhtu alustamiseks.

Kel huvi, saaksime uurida tellimise kohta.