Kohafilee tšillise maapirnipüreega

värsket koha fileerimiseks

soola-pipart

taimset võid

brokkolit

maapirne

sidrunimahla

šalotte

küüslauku

taimset koort

juurviljapuljongit

punast tšillit

Maapirnipüree. Selleks prae poti põhjas taimses võis tükeldatud šalott ja küüslauk. Kui õrnalt kuldsed, lisa kooritud-pestud-tükeldatud maapirnid ja prae segu mõnusalt läbi. Hakka lisama puljongit koguses, et kõik oleks kergelt vedelikuga kaetud. Lase pehmeneda ja lisa puljongit vastavalt vajadusele. Kui maapirn on piisavalt küps ja valmis püreerimiseks, lase natuke jahtuda, lisa pannil röstitud tšillitükid ja püreeri kõik võimalikult õhuliseks. Lisa taimne koor ja maitsesta. Tõsta pott uuesti tulele, proovi maitset ja püreeri veelkord läbi. Tõsta kõrvale. 

Kala. Roogi hoolega ja seejärel fileeri koha viisil, et saaksid mõnusad nahaga portsud. Kogu ülejäänud kraam tõsta kõrvale ja keeda hiljem killer-puljongiks. Lõika iga tüki nahasse sälgud ja maitsesta tublisti soola-pipraga mõlemalt küljelt. Lase kümmekond minutit jahedas seista. Seejärel küta pann kuumaks koos võiga, prae kala esmalt nahaga küljelt, seejärel teiselt poolt.

Kala praadumise ajal trimmi brokkolist võimalikult lamedad tükid ja keeda sidruni-soolaga maitsestatud vees kuniks brokkoli varred on õrnalt pehmed, nõruta kohe vesi. Serveerimiseks pane alla brokkoli, tõsta peale kala ja ümber vala tšilline maapirnipüree.

Ühel hommikul Tartus sattus kätte viimase Ekspressi vahelt gastro-gurmeelisa, kus Vertigo kutsus üles välja mõtlema retsepti 3-st komponendist: a) suvalisest kalast, b) maapirnist ja c) tšillist. Challenge accepted! Hõrgult praetud kohafilee sobib suisa jumalikult õrnalt sidrunise brokkoli peale, parajalt tihke ja tšilline maapirnipüree aga tõmbab sellele praele alla täiusliku joone. Kui koha pole saada, võta appi mistahes muu valge kala; kui maapirni pole müügil, kasuta lillkapsast. Kuidas neid mõtteid ka ei kombineeriks, ikka tuleb vahva tervik ja ideaalne maitsekooslus. Lisaks saab koha fileerimise tulemusena tubli kuhja materjali puljongiteoks. Kõrvale üks külm klaas chablis´d ja päeva võib lugeda kordaläinuks:)

Falafelitaskud-veggieburgerid

tortilla´sid

porgandit

šalotti ja punast sibulat

kõrvitsat

kikerherneid

küüslauku

köömneid

värsket peterselli

koriandrit

masala maitseainesegu

tšillit

ciabatta´t või muud mõnusat saia

seesamiseemneid

soola-pipart

oliivõli

Lõigu kõrvits mõnusateks kuubikuteks, õlita ahjuplaat ja rösti kõrvitsad õrnalt pruuniks, tõsta kõrvale jahtuma. Seejärel lõika oma sai pooleks või tükkideks ja rösti ahjus krõbedaks, seejärel purusta blenderis peenikeseks puruks. Võta suuremat sorti kauss, viska sisse kõrvitsatükid, saiapuru, seesamiseemned, tükeldatud petersell ja nõrutatud kikerherned. Sõtku kahvliga kuniks mass muutub ühtlaseks ja ära jumala eest kasuta blenderit (muidu saad vedela pudru, mitte kotletimaterjali). Kui mass on paras, maitsesta köömnete, masala, soola, pipra, koriandri ja tšilliga. Lase segul mõne hetke tõmmata, seejärel vormi mass meelepärasteks kotlettideks ja tõsta külma mõneks ajaks tahenema. Mida kauem aega annad, seda tervemana nad hiljem püsivad. Küta ahi kuumaks ja aseta kotletid õrnalt õlitatud plaadile, küpseta/ rösti kuniks mõnusalt pruunid, pööra ja tee teise poolega sama. Kuniks kotletid jahtuvad, purusta peeneks porgand, maitse järgi sibulat ja petersell. Maitsesta soola-pipraga. Soojenda pannil tortilla, viska vahele porgandisegu ja kaks sooja falafel´it.

Falafel- sageli kuiv-kiulisena ja lisaks seisnud õlis friteerituna pole just teab mis isutekitaja. Kui teha sellest aga superõrn mudel röstitud kõrvitsa ja rasvatu ahjuküpsemisega, on tulemuseks delikaatne ja uskumatult pehme veggie-kotlet, mis sobib söömiseks salati kõrvale või hoopis kaaslaseks muudele burgeri komponentidele. Küpsetage ise õhulised taskud või kasutage poodides müüdavaid tortilla´sid, lisage natuke värvi juurikate näol ja tervislik kõhutäis ongi garanteeritud. Ja kel jääb kodusest ampsust väheks, sõitke London´isse ja maitske Borough turu kaugeimas nurgas pakutavaid. Võimas!

Lisaks saime ära kasutada tubli jupi oma vahvast kõrvitsast, mis juba mitu kuud oma aega keldris oodanud on.

Tiella

paar kartulit

baklažaani

zucchinit

sibulat

küüslauku

peterselli

tomateid

parmesani

punaseid paprikaid

basiilikut ja Tai basiilikut

soola-pipart

oliivõli

rosmariini

tšillihelbeid

Ahjuplaadil küpseta ükshaaval valmis õhukeseks viilutatud baklažaan, kartulid ja zucchini, tõsta kõrvale jahtuma. Lõika paprikad neljaks, puhasta seemnetest ja rösti ahjus koor lahti (koor ülespoole max kuumusega kuniks koor kergelt kõrbenud, seejärel ca 5-6 min kinniseotud kotti ja siis näpud tööle), tõsta samuti jahtuma. Pannil prae sibularattad ja tükeldatud küüslauk, lisa basiilik, Tai basiilik ja paar tükeldatud tomatit. Küpseta pehmeks ja mõnusalt lödiks, maitsesta. Võta lahtikäiv koogivorm, määri taimse või/ oliivõliga ja hakka komponente kihiti laduma. Lõigu üheks kihiks ka tomatid ning aeg-ajalt maitsesta soola-pipra, rosmariini ning tšilliga. Küpseta kümmekond minutit, lisa riivitud parmesan ning anna veel kümmekond minutit kuuma. Eemalda vormi küljed ja naudi kaunilt värvilist vaadet.

Traditsiooniline Itaalia taimne roog Tiella mitte üksnes ei maitse imehästi, vaid näeb ka suurepärane välja. Jah, iga komponendi eraldi küpsetamine on paras tüütus, kuid tulemus on seda kahtlemata väärt. Lisaks võib selle aegsasti valmis teha, sest Tiella´t serveeritakse reeglina külmana, see tähendab toatemperatuuril. Tiella sobib suurepäraselt nii kala- kui liharoogade kõrvale, kuid miks mitte ka üksi nautimiseks.

Ahjuvutid ja värvilised juurikad

põldvutte arvestusega vähemalt 1 inimese kohta, pigem natuke enam

värsket rosmariini

bataati

porgandit

kaalikat

sellerit

paradiisiõunu

küüslauku

sibulat

taimset võid

õli

maitseaineid-ürte

valge veini äädikat

viina

Esmalt uuri vutid üle, vaata, et kõik suled oleks eemaldatud ja linnud ilusad-puhtad. Pane vutid kaussi, vala üle õliga, lisa paar sortsu äädikat ja külluslikult valget viina. Maitsesta soola-pipra ja muude meelepäraste ürtidega. Lase tõmmata tunnike, vahepeal kalla põhja vajunud vedelikuga üle. Seejärel prae vutid ülikuumal pannil taimse võiga igalt küljelt kuni nad on kenasti kuldpruunid. Laota vutid ahjuvormi ja asu lisama järgnevat kraami. Nimelt puhasta kõik juurikad, lõigu meelepärasteks tükkideks ja lisa vuttide juurde vormi. Paradiisiõunad jäta terveks ja koorimata- nii on nad kõige maitsvamad. Küüslaugust võid teha puhastatud küüsi, kuid võid lisada ka lihtsalt pooleks lõigatud terveid kettaid- ka need on hiljem hirmus maitsvad. Kui kuhil on valmis ja vutid kaetud, nirista üle kvaliteetse õliga. Järgnevalt purusta 4-5 küünt küüslauku ja sega paari kruusi keeva veega, tekkinud kummaline segu vala vormile peale. Kõige tippu pane mõned värsked rosmariinioksad. Kata ahjuvorm ja pane küpsema. Valmimiseks kulub ca tunnike kuni poolteist. Serveeri nii, et igaüks saaks natuke kõike. Üle vala ahjuvormis leiduva vedelikuga ja soovi korral lisa törts kvaliteetset balsamico´t (nt trühvitega).

Korralike vuttide leidmine võib Eestis olla tõeline missioon. Otsida tasub Stockmann´ist (tuuakse paar korda kuus), kaubamaja toidumaailmast (seal aeg-ajalt nii kodumaiseid kui ka jahutatud Prantsuse vutte). Samuti võib suhelda Järveotsa vutifarmiga- ehk saab kokkuleppele, kui ise end Lõuna-Eestisse veate.

Kuigi suhteliselt palju aega ja tähelepanu nõudev roog, on meie soovitus jällegi mitte üle-teha. Vutt võib olla mõneti tavapäratu ja ehk natuke peengi roog, mistõttu tuleks seda enam sellesse maalähedaselt ja lihtsasti suhtuda. Puhtad maitsed, ilusad värvid, oma leem ja ongi koos suurepärane kombo nii visuaalsest kui gastronoomilisest naudingust. 

Veinist tegime juba varasemalt juttu- meie eelistus oli hõrk pinot noir burgundiast.

Viimsi turuvorstid

Oleme varasemalt paljusõnaliselt kiitnud igalaupäevast Viimsi taluturgu vabaõhumuuseumis, kus leiab head-paremat igale kvaliteetse mahetoidu nautlejale. Lõppude-lõpuks on tulnud müügile vapustavad käsitsi valmistatud turuvorstid kõikvõimalike põnevate sisudega. Pildil vasakul kanalihaga, paremal kartulitäidusega (!). Võtke kõrvale natuke juuretisega leiba ja värvilisi tomateid ning ülim õhtusöök ongi valminud.

Meie nautisime kõrvale pudelikese Bonacchi Chianti´t, mis tuleb järgmise postiga.

Kulebjaka kohast ja tatrast, bataadisalat

Pirukaks:

ca pool kilo lehttainast (võib ise pärmitaigna teha)

ca pool kilo fileeritud koha (eemalda kõik kondid)

3-4 sibulat

5-6 küüslauguküünt

ca 200 g tatart

materjali puljongi valmistamiseks

juurikaid vastavalt soovile (suvikõrvitsat, porgandit, herneid jm)

kümmekond vutimuna

1 suur talumuna

kvaliteetset oliiviõli

kardemoni

soola-pipart

tšillit

tüümiani

peterselli

värsket tilli

seemneid

Salatiks:

rukolat

beebispinatit

bataati

Sisu ettevalmistus. Aja kokkuhoiu huvides kasutasime me seekord lehttainast ning ei hakanud ise tainast möksima. Laota lehttainas laiali ja rulli ta pea ahjuplaadi suuruseks õhukeseks ristkülikukujuliseks leheks. Lõika kõik servad sirgeks. Fileeritud ja luudest puhastatud koha prae pannil koos purustatud sibula- küüslauguga kuni kala on õrnalt läbi küpsenud ja sibul-küüslauk pehmed, maitsesta soolaga. Samal ajal tee valmis puljong (prae läbi sibul, küüsauk, porgand jm meelepärane ning hauta vees kuniks maitse on paras) ning keeda klaaris puljongis tatart kuni see on mõnusalt pehme. Seejärel lase sama tatar üle panni ja tossuta välja üleliigne vedelik (tatar peab olema mõnusalt teraline), maitsesta soola-pipra-tšilli-peterselli-tüümianiga. Järgnevalt prae läbi tükeldatud juurikad (meie kasutasime herneid, suvikõrvitsat, porgandit, natuke baklažaani, küüslauku). Järgnevalt keeda kenasti läbi vutimunad, puhasta koortest ja tee kahvliga pudruks.

Pirukas. Laota lahtirullitud taignale keskele piklik ja parajalt paks ristküliku-kujuline kuhi praetud kalast. Pea meeles, et taignast peab jätkuma külgedelt ja otstest ka kinnikatmiseks. Järgnevalt lisa kala peale tatar, seejärel munapudru ja till. Nende peale laota juurikad. Kui komponendid on lisatud, venita taigna servad üles keskele kokku ja mätsi omavahel kokku nii, et kogu pirukas oleks kinniselt kaetud. Kui oled veendunud, et õhuavasid pole, kata pirukas ka ülaltpoolt küpsetuspaberiga (pirukas on kahe paberi vahel), võtta appi sõber, ning üks ühelt poolt kahe käega hoides ja teine teiselt poolt keerake pirukas ümber nii, et varasem põhi oleks nüüd taeva poole. Idee seisneb selles, et ülalpool oli enne liitekoht ja põhi ilus sile. Nüüd siis vastupidi. Kuna tainas on õhuke ja pehme, ärge prooviga niisama üle külje rullida- teie armas pirukas läheb lihtsalt puruks. Kaunistage pealmine osa seemnete ja taignaribadega, pintseldage üle ühe vahustatud munaga. Pistke ahju ja laske küpseda 200 kraadi ääre all kuldpruuniks ja pealt krõbedaks.

Salat. Meie tegime salati rukolast, beebispinatist ja bataadist. Kuna bataat on maitselt midagi porgandi-kõrvitsa-kartuli vahepealset, muutub ta eriti mõnusaks pärast laastutamist ja õrnas õlis praadimist. Tehke rohelisest padi ja pange praetud bataat peale. Krõbistage üle meresoolaga ja tehke väike õlinire (kasutage üksnes parimat külmpressi-oliiviõli).

Kulebjaaka on üks tõeliselt vahva näide slaavi köögist- palju häid ja puhtaid maitseid, ilus vormistus ja fantastilised lõhnad terves majas. Kuigi pealtnäha on tegemist paraja mökerdamisega, valmib tegelikkuses pirukas päris kiiresti ja valutult. Koha asemel võib kasutada mõistagi ka mistahes muud kala ja loomulikult on ka muud komponendid vägagi loomingulised: tatra võib asendada kruupidega (siis peab enne leotama ja loputama), riisiga, odratangude või muu hea-paremaga. Ka juurikate valik on 100% vaba, peaasi, et tulem oleks maitsev ja värviline. Lubatud on ka seened!

Tallekotletid ja tomatikaste

Kotlettideks:

ca 300-350 g tallehakkliha

ca 200 g lihaveise hakkliha

4-5 väikest sibulat

ca 1/4 pakki väikest laktoosivaba koort (100% taimne Alpro soja)

1 talumuna

ohtralt küüslauku

tšillit

koriandrit

värsket tüümianit

korralikku oliiviõli

linaseemneid

seesamiseemneid

musti köömneid

natuke vürtse ja ürte

Kastmeks:

300-350 g konserveeritud kooritud tomateid

paar sibulat

küüslauku

tšillit

soola-suhkrut

loorberit

törts valget veini

pool teelusikat kappareid

Juurikateks:

1 tomat per sööja

1 paprika per sööja

meresoolahelbeid

suts fariinsuhkrut

tüümiani

törts õli

Kotleid. Haki sibul ja küüslauk (võid vabalt kasutada blenderit) ning prae pannil vähese õliga suure kuumusega õrnalt pehmeks ja pruuniks. Võte tulelt, pane suurde kaussi ja sega sisse mõlemad hakklihad, muna ning laktoosivaba koor. Asu maitsestama, lisa seemned ja muud ülal loetletud komponendid. Lase seista ca 30 minutit. Seejärel vormi korralikud pätsikud (selliste koguste juures võiks kokku tulla 7-8 kotletti) ja prae need pannil mõlemalt poolelt õlis ilusaks ja pruuniks (kuni paar minutit). Pane kotletid eelnevalt 180 kraadini küpsetatud ahju kuni 10-ks minutiks küpsema. Ära hoia ahjus liialt pikalt, pigem võta 7 minuti peal üks välja ja lõika lahti. Ideaalis võiks kotlet seest olla õrnalt roosa.

Tomatikaste. Kuumuta väikese poti põhjas õli sees sibulad ja küüslauk. Pruunistumise järel lisa potti kooritud tomatid, maitsesta, lisa kapparid ja mõningase podisemi järel pool pokaali valget veini. Maitse korduvalt ja korrigeeri maitseainetega. Kokku võiks kaste podiseda ca 35 min (kuniks tihedus on paras).

Juurikad. Jäta tomatid terveks, lõika noaga välja üksnes roheline nutt, paprikal lõika samuti otsast varreots koos pikliku sisuga (alles peaks jääma terve paprika, jämedamas otsas auk). Lõika tomatile sisse noaga peenikesed sälgud ja lisa mõlemad juurikad ahjuplaadile. Krõbista peale soolahelbeid (neid peaks minema ka tomati sälkudesse ja paprika sisse), vala üle õhukese õlinirega, puista peale natuke suhkrut ja viska peale tümianioksi. Lase küpseda kuniks paprika koor hakkab eemalduma ja tomat on kenasti pehme.

Saime selle söögi tegemiseks inspiratsiooni suurepäraselt Toomas Lääts´elt (Sfäär), kes juba paar aastat tagasi kokkas sedasama kombinatsiooni ERR stuudios. Toomase retsepti puhul oli eeskätt rõõmustav saia puudumine ja selle asendamine vähese koorega. Meie asendasime selle omakorda laktoosivabaga ning lisasime seemned, mida varasemalt oleme kotlettide juures palju kasutanud. Mis puudutab hakklihade vahekorda, peab igaüks leidma kuldse kesktee enda eelistustest johtuvalt. Poes müüdav seguhakkliha on selgelt veise poole kaldu, mistõttu oleks targem ikkagi eraldi osta ja kokku miksida. Tomatikastme juures on väga smart kasutada konserveeritud ja kooritud tomateid omas mahlas (väga hea konsistentsiga), millest paarikümne minutise tossamise järel kogu liigne vedelik välja aurub. Ajastage nii: esmalt tehke valmis kotlettide segumass, seejärel podisema kaste, samal ajal ahju juurikad ja pannile kotletid. Siis saab pannilt võetud kotletid lisada ahjus küpsevate juurikate juurde. Juurikate ja suurepärase kastmega tuleb kokku armas-toitev roog, millega on paslik juhatada sisse jahedama perioodi mõningaselt muutuv ja rammustuv toidulaud.

Veini-idee järgmises postituses (see-juures ärge unustage, et kuigi toidus on lambal oma osa, ei tohiks veini üksnes selle järgi valida- ka veis/ kaste/ tomat-paprika on olulise kaaluga!). Meie soovitus: väärikasvana bordoo või Côtes du Rhône.

Hautatud ürdilammas+ juurikad

Lammas:

tallekarreed

värsket piparmünti

värsket peterselli ja tüümianit

gaseeritud vett

paar sidrunit

safranit

karrit

soola-pipart

tšillit

viisakat viina

küüslauku

oliiviõli

natuke musti köömenid

seesamiseemneid

suurt ahjukotti

punast veini

beebisibulaid

Muu:

Türgi ube

küüslauku

õli

suvikõrvitsat

Alusta varakult lamba marineerimisega- lõika karree ühekaupa tükkideks ja valmista ette ülimalt niiske marinaad. Suurde kaussi pigista tühjaks paar sidrunit, viska kaussi ka koored. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa värske küüslauk, petersell ja tüümianivarred, samuti õli. Puista üle karri, köömnete, safrani, tšilli ja seesamiseemnetega. Kalla sekka ka hunnik seesamiseemneid ja vala kõik üle ohtra viinaga. Purusta sisse ühe pea jagu küüslauku+ mõned terved küüned ja lisa mitu head peotäit kooritud beebisubulaid. Lisa karretükid ja vala üle gaseeritud veega nii, et lammas oleks põhiosas kaetud. Krõbista peale soolahelbeid ja rikkalikult musta pipart. 

Samal ajal prae pannil vähese õliga pooleks lõigatud küüslaugupead (näod allapoole) ja aseta need ahjukotti, samuti näod alla. Lisa kotti värsket tüümiani, peterselli, piparmünti, soola ja tšillit.

Kui lammas on ca 1,5 tundi tõmmanud, õngitse karreetükid välja ja prae tulisel malmpannil. Lisa natuke ka muud marinaadisegu, samuti sibulaid-küüslauke. Pärast praadimist tõsta karreetükid kotti ja vala üle ülejäänud marinaadiga (võta sidrunikoored/ -pooled välja). Seo kott kinni, torka sisse paar auku ja pista küpsema arvestusega ca 1h per kilo. Kuna kotis on palju vedelikku, hakkab lammas hauduma, mitte lihtsalt küpsema.

Ahjuga samaaegselt pane podisema Türgi oad koos mõne tüümianivarrega. Lisa soola ja lase muliseda kuniks oad on parajalt pehmed (tavaliselt ca 20-25 min). Samuti toppisime samal ajal meie ahju värske hiid-suvikõrvitsa lõike, mille katsime enda valmistatud küüslauguõliga. Serveeri, kuidas soovid, kuid veendu, et lambakoti-vedelikku jaguks ka juurikatele. Kõrvale pane ka koti põhjas küpsenud pool-küüslaugud. 

Lambale sobiliku ja meelepärase marinaadi leidmine on tõesti paras töö ning ettevõtmine, kuid samas on see ülimalt individuaalne ja lähtub üksnes kokkaja isiklikest eelistustest. Meie algne plaan oli teha 1001 ööd stiilis marinaad (aniisiseemned jm), kuid töö käigus asendasime selle siiski vähe sisutihedamaga. Kuna lammast ollakse tavaliselt harjunud sööma suhteliselt traditsiooniliselt, mõjub meie hinnangul hästi väike uuendus- seekord tsitrus ja piparmünt. Viimane annab marinaadile imeilusa rohelise värvuse ja maitseained üheskoos parajalt tiheda konsistentsi. Gaseeritud vesi koostöös viinaga aitab paremini lamba südamikuni jõuda. Ja loomulikult- poolikud küüslaugud on lihtsalt imelised.

Meie hinnangul näevad inimesed lamba kõrvale veini valimisega sageli põhjendamatult palju vaeva (ei ole midagi nii, et üksnes cabernet sauvignon on match made in heaven). Ei ole lammas ühti midagi nii erilist, pigem lihtsalt väga maitsev ja diip. Seega valisime kompanjooniks maailma lihtsaima, Casetta La Fattoria punase itaallase. Imekerge ja uskumatult soodne lauavein pärineb Piemonte´st, Loode-Itaaliast. Ca 3/4 piirkonnast on väga mägine ning tervet regiooni on tugevalt mõjutanud prantsuse traditsioon, seda nii veinivalmistamise kui kokkamise kultuuris. Kuna Piemonte´st on pärit suur osa legendaarseid itaallasi (Barolo, Barbaresco, Gavi di Gavi, Nebbiolo, Barbera´d jm), pole imestada, et ka nõnda lihtne ja kerge jook maitseb suupäraselt. Värvus on tumepanene, isegi rubiinikarva, maitse aga ülimalt kaunis balansis. Imeline näide, kuidas soodne ja lihtne vein võib olla uskumatult nauditav. Drink this!

Veini pakub nii Viimsi Kruger´i veinipood, kui usu või ei- Viimsi lihapood :)

Kuna oleme varasemalt ka viinadest juttu teinud, leidsime, et oleks ehk paslik ka oma tänane marineerimiskaaslane ära märkida (ja uskuge- see kannatab ka niisama joomist- ja kuidas veel- tegemist on suurepärase kvaliteetviinaga  :))

Meie kõrvitsa finiš

Suure uhkus- ja autundega näitame teile oma esimese kõrvitsaprojekti ainsat tõelist vilja :) Kõrvits on linna toodud, üle vaadatud ja elutoa olulise uue disainielemendina riiulile paigutatud. Plaanime sellest valmistada ühe imelise ja ülimalt personaalse sisuga piruka, kuid seda alles paari kuu pärast keset talvist lumetormi! Järgmiseks aastaks oleme endale juba natuke adru (seda saame oma rannast) ja kitsejunne (seda saame Pauli kitsedelt) organiseerinud. Seega oleme uhked 2011 saagi üle, kuid korralikult hakkame kasvatama alles järgmisel suvel. 

Kuid siiski- uskumatu, et väike seemneke, mida tuulte tormide eest ühe antiikse korvikesega kaitsesime ja kalaraibetega väetasime, sirgus suvega nõnda kauniks ja rõõmustavaks viljaks!

Lammas viinamarinaadi ja lilla kapsaga

tallekarreed

punast sibulat

lillat kapsast

punast paprikat

soola-pipart

värsket tüümianit

värsket peterselli

kvaliteetset viina

oliiviõli või taimset võid

tšillit

sidrunikoort ja -mahla

mustsõstraid

küüslauku

suurt ahjukotti

Marinaadiks. Lõika karree parajateks tükkideks ja vastavalt soovile, jäta kogu pekine osa külge või puhasta. Meie armastame koos pekiga, sest siis jääb hiljem oluliselt mahlasem. Pane lamba tükid kaussi ja vala üle ohtra viinaga. Lisa oliiviõli, hakitud punane sibul, puhastatud küüslauguküüned, tüümian ja petersell. Maitsesta soola-pipra-tšilli ning soovi korral mõne äkilisema lamba või uluki jaoks ette nähtud maitseaine-/ ürdiseguga. Sega kogu kupatus läbi ja tee eelnev maitsestamine uuesti läbi ning ära hoia ennast maitse lisamisega tagasi. Sega sisse ka korralik peotäis mustsõstrad (kasvõi külmutatud). 

Küpsetuseks. Aja malmist pann maksimaalselt kuumaks ja vala kogu eelnev segu korraga pannile, võimalusel kata ümbritsevad tööpinnad ja selga pane kindlasti põll, sest pritsime-särisema hakkab see uhkelt. Prae kuniks tükid on mõlemalt poolt kenasti pruunid ja sibul-küüslauk tumadad. Samas ära üle küpseta! Vala kogu pannitäid ahjukotti, sulge kott ja pane eelnevalt ca 200 kraadini köetud ahju. Hoia ahjus kuniks vajalikuks pead, kuid ära kindlasti üle küpseta, samuti ära ahjukotiga ahju kunagi grill-seadistusele pane- kott hakkab lihtsalt sulama :(

 

Kõrvale. Prae läbi tükeldatud lilla kapsas ja punane paprika. Maitsesta ürtide-maitseainetega ohtralt, sest kapsas on hea neutraliseerija. Serveeri lammast lillal padjal ning vala kõik üle kotist leiduva mahla- rasvainega.

Viinamarinaad, viinamarinaad- oh kui hea! Ja loomulikult sõstramarjad! Lammas on hea, see on kõigile lambasõpradele hästi teada fakt. Üllatus võiks hoopiski seisneda vahvas kapsa-paprikasegus, mis stabiliseerib metsikult hästi lamba tugeva ja kohati teravagi maitse. Samuti istub see suurepäraselt lamba rasvase alatooniga. 

Meie võtsime seekord kuulda suurt veiniõpetlast ja lubasime endale veinivaba õhtu (?!). Seevastu nautisime erakordselt maitsvat morssi mustsõstardest-arooniatest.

Räimevorm peediga

värskeid räimi

natuke värskeid kartuleid

värsket peeti

porgandeid

kirsstomateid

laktoosivaba juustu

kaalikat

tšillit

soola-pipart

ohtralt küüslauku ja sibulat

Puhasta räimed, koori kartulid, peet, porgandid, kaalikas, sibul ja muud juurikad ning lõika need õhukesteks laastudeks (võiks kasutada koorimisnuga). Sibul viiluta õhukesteks rõngasteks. Laota ahjuvormi põhja kartulist lõigatud õhukesed laastud. Need kata räimefileedega. Krõbista vahele soola-pipart ja puista tšillit. Seejärel laota üksteise peale kihtidena kõik ülejäänud juurikalised komponendid, vahele laota ka natuke juusturibasid. Peediviilud jäta kõige viimaseks kihiks enne ahjupanekut. Kirsstomateid ära puhasta, need vala niisama vormi. Ülejäänud on aga puhas omalooming. Purusta küüslaugud ja sega klaasi/ tassi kuuma veega. Vale vee-küüslaugusegu vormile ühtlaselt peale. Pane ahju küpsema ja vahetult enne valmimist lisa kõige peale kiht laktoosivaba juustu ribasid ja pane ahi grillima. Valmis on siis kui peedist on saanud tumedad krõbisevad viilakad ja juust on kenasti sulanud.

Eestlastel on millegipärast kombeks kõikvõimalikke ahjuvorme valmistada lasanjelikult pakse ja tihedaid. Meile saavastu meeldib kasutada juurviljadest võimalikult õhukesi laaste, mistõttu jääb nende vahele mõnusalt õhku ja kergust! Eriline leid on aga peet, mis ülemise kihina värvib kõik alumised kergelt punaseks ja annab ka parasjagu palju head maitset.

Laupäevased turuannid

Nagu varasemaltki oleme kirjutanud- laupäeva hommik peab alati algama ühe korraliku tururingiga. Meie eelistame Viimsi vabaõhumuuseumi kõrvale üles seatavat ja vabas looduses peetavat. Alati leiab sealt fantastilise valimi nädalavahetuse kõikideks söögikordadeks.

Täna saime saagiks röstitud silmusid, suitsutatud kilusid, värvilisi tomateid ja ohtralt juurikaid-räimi homseks vormiroaks. Juurde loomulikult värsket taluleiba.

Kuna täna peeti turul ka õunalaata, saime täiendada kõikvõimalike erinevate õunasortide varusid (pildil tagasihoidlik valik turu kõige fancy-maid :))

Itaalia punase riisiga täidetud koha

üks mehine koha

itaalia punast riisi

porgandeid
sibulat

soola-pipart

talumune

Salatiks:

ohtralt talutomateid

rohelist sibulat

Kõrvale:

lillkapsaid

itaalia punast riisi

eesti kirsstomateid

sibulat

porgandeid

Puhasta koha, lõika maha pea. Pane kala õrna soolaga kõrvale ning keeda hea hunnik riisi. Samuti keeda valmis munad, prae õrnalt läbi sibul ja porgand. Kupata kõik saadused kalale kõhtu ja mässi kala kõht ülespoole fooliumisse. Fooliumipätsile otsi piklik ahjuvorm. Küpsema ja nautima!

Eriti imponeeriv oli turul müüja selgitus, et tegemist pole mitte tavaliste kanade munadega, vaid sellistega, kes munevad trepi peal. Smart.

Salatitel retsepti teatavasti polegi. Meie lõikusime erineva näo ja teoga talutomatid, segasime lõigutud rohelise sibula, õli ja soola-pipraga.

Kohast ülejäänud riis sega kirsstomatite, sibula, porgandite, keedetud lillkapsaste ja maitseainetega. 

Kokku tuli selline segu:)

Meie kõrvitsa progress

... on silmaga nähtav! Tänaseks on meie esimene kõrvits umbes jalgpalli suurune. Hea näide sellest, et kõrvitsat saab kasvatada ka ilma suure sõnnikuhunniku ja igapäevase kastmiseta.

Kodune chateaubriand

noorveise sisefileed (tenderloin tükk)

värske tüümian

taimset võid

peterselli

suts estragoni

ohtralt küüslauku

Kõrvale:

lillkapsas

lillat sibulat

veel küüslauku

punast paprikat

zucchinit

Enne kõike muud otsi linna pealt maksimaalselt värske ja ilus liha. Kui leiad laagerdatud kujul, oled tabanud jackpot´i. Kui ei, pole ka midagi hullu. Mätsi liha kokku kerge soola-pipra-õrna tšilli pudiga. Aja malmist pann tuliseks, lisa korralikult võid, tüümianioksad, küüslauku ja estragoni. Kui või säriseb, pane liha pannile ja kuumuta kuni on kenasti pruunistunud ja kergelt kõrbenudki. Pööra teine külg ja korda sama. Kummagi poole peale peaks kuluma paar minutit+ küljed. Sellega tagad, et kogu niiskus ja veri jääks lihasse ja ei tossaks välja. Praadimise ajal kogu lusikaga võivedelikku ja vala liha sellega üle. Kui igalt küljelt tehtud, pane liha ahju ca 200 kraadi peale veel täiendavalt küpsema. Aega kulub vastavalt liha paksusele ja mõistagi soovitud küpsusastmele. Meie meespere eelistab extra rare´i ja naispere punast medium´it, mistõttu saab alati üks käntsaka otsad ja teine sisu. Kui sööte kahekesi (liha võiks olla min 600 g), kulub ahjus ca 20-25 min. Enne serveerimist vala veel või-verevedelikuga üle ja lõika mõnusalt suupärased lõigud. 

Juurde prae õrnas võis ja peterselli-küüslaugu segus lillkapsast ja sibulaid. Toimeta kuniks lillkapsad on kuldpruunid ja maitsesta õrnalt soolahelvestega.

Järgmise pannitäiega tee õrnemad juurikad, nagu näiteks punane paprika ja zucchini, maitsesta tüümianivarte ning soolaga.

Chateaubriand on meie perekonna üks suuremaid lihalisi lemmikuid, millest on ühtlasi saanud külastatavate restoranide oluline väärikuse määr ja mõõdupuu. Tõsi, restoranide ahjudele on sageli keerukas vastu saada, kuid kindlasti ei tohiks alaväärtustada oma tubli kodust ahju ega ka vaprat köögimeeskonda. Seega, nähke natuke vaeva ja leidke ilus liha ning lubame omalt poolt, et tulemus tuleb suurepärane. Liha allikaks soovitame Viimsi lihapoodi, kus õigel ajal kohale sattudes võite leida uskumatut kraami. Samas midagi head leidub alati. Kuigi traditsiooniline kaart võiks kõrvale küsida punase veini või Béarnais´i kastet, ei ole vaev sageli seda väärt ja palju mõnusama tulemuse annab liha enda mahl+ sulavõi ja maitseainete fantastiline kooslus. Ja jälle, kuna lihaga on mässamist omajagu, tehke kõrvale midagi väga lihtsat ja ilusalt värvilist.

Kuigi meie teed ei ristu pea kunagi B&G veinidega, otsustasime seekord proovida nende kuldset (label) Côtes du Rhône´i aastast 2009. Kuigi tegu polnud kaugeltki mitte klassikalise eksemplariga sellest appelatsioonist, sobis ta meie eine juurde kenasti. Natuke kirsine, natuke punamarjane, tuntavalt vürtsine, kergelt aroonianegi. Värvi poolest eimidagiütlev, ka potentsiaali ei pakuks pikkadeks aastateks. Küllaltki täidlane ja maitseteküllane aga paraku liialt kaugel liigikaaslaste erakordsest headusest. Aga nagu hiljuti tõdesime- aeg-ajalt pead jooma midagi sellist, mis paneb sind oma tõelisi lemmikuid veelgi enam armastama.

Kihiline vorm hakklihast ja aiasaadustest

spinat

kukeseened

värske veise- või lambahakkliha

porgandid

kartulid

laktoosivaba juust

sibul- küüslauk

maitseained

Kõigepealt prae hakkliha koos seente, sibulate ja küüslauguga. Pane kõik eelnev ahjuvormi kõige alumiseks kihiks. Järgmisena lisa maitsestatud ja hautatud spinat. Seejärel esmalt keedetud ja hiljem saumikserdatud kartulipüree ning viimaseks kihiks sama menetlusega porgandid. Kõige peale pane laktoosivaba juust (viilud või riivitud). Pane vorm ahju ja küpseta kuniks juust on mõnusalt pruun ja krõbe. Kuna toidus on juurikaid juba mitmeid, ei olegi vaja kõrvale midagi lisaks näksida. Võta iga ports põhjast alates ja kõik ongi väga ilusas tasakaalus.

Stiilne (eriti kui oled päris roheline) on seda teha ka täiesti lihatult ja üksnes kukeseentega. Variant B on jätta alumine riba üldse ja ära ning pakkuda vikerkaarerooga hoopis kõrvalsöögiks nt lihale. Tip: kasuta klaasist ahjuvormi, siis on värvide mäng oma tõelises hiilguses:)

Hakklihast johtuvalt võiks veiniks valida midagi punast ja mahedat. Meie valisime 2007. aasta bordoo Wineyardist. Väga ilus, ümar ja kerge, kuid kaugeltki mitte liialt tavaline.

Meie kasvav kõrvits

Iga nädalaga lisandub umbes 30 cm! Paraku olid linnud meie esimese kõrvitsa puruks nokkinud.

Kasvatage ise maitsetaimi ja salateid

Selle asemel, et Selverist ja Stockist basiilikut ja muid ülepritsitud rohetaimi osta, pistke parem seeme või taim mulda ja asuge ise kasvatama. Juuresolevas potis kasvavadki meil basiilik, piparmünt ja erinevad salatilehed. Tähelepanu tahavad vähe ning rõõmu valmistavad palju!

Suitsutatud pisiahvenad

hunnik samal hommikul merest õngitsetud ahvenaid

meresoola

Türgi oad

Eesti küüslauk

kõikvõimalikke röstitud seemneid

oliive

erinevaid rohelisi salateid

tomatid

Tee varahommikul kõne kohalikele kalameestele ja uuri, kellel on kõige parem noos. Varu kalu arvestusega, et 4-5 kala suudab igaüks pintslisse pista. Puhasta kalad sisikonnast (pea ja saba jäta külge kui supiplaani pole, siis püsib ka niiskus kenasti sees), loputa korralikult ja vaata, et selgroog oleks verest puhas. Krõbista igaühele kõhtu ja seljale korralikult meresoola ja pista kalad kõhud ülespoole potti. Jäta nad niimoodi paariks tunniks külma tõmbama. Vahepeal küta soojaks suitsuahi ja aja ahjust välja vahepeal kogunenud niiskus. Kui ahjuust enam käega katsuda ei saa, pane kalad restile ja asu lepaga aktiivselt kütma. Kuigi osad asjapulgad soovitavad alguses kaladest niiskuse välja ajada hoides ust lahti, mina sellesse ei usu. Uks kinni ja kurjalt kuuma. Kalad on valmis kui nahk on pruun ja krõbe. Vahepeal keeda Türgi oad parajalt al denteks. Vala potist välja vesi ja lisa purustatud küüslauku vastavalt maitsele. Kuumuta veelkord ja sahista poti põhjas läbi. Salat tee ülimalt omaloominguline ja jook vali erakordselt mineraalne.