Teaduskraadid omandatud, Klimp on tagasi!

Kuigi toimetusi, mis on olulisemad kui söögi valmistamine või erinevate veinide mekkimine, on õige vähe, leidub siiski ka selliseid. Üheks on näiteks teaduskraadi omandamine: kuukene pingutust ning ohverdusi, tulemuseks aga karikas terveks eluks. Nõnda olime ka meie terve mai kuu eemal ja pühendusime koolile, et nüüd jälle põlled ette panna ning noad teravaks uhada. Loodame, et meie eemalolek on vabandatav ning uued suvised maitsed inspireerivad! Head isu!

Kalapuljong ja kartulifondant

porrut

rohelist sibulat

talumune

porgandeid

fenkolit

loorberilehti

fileerimisest üle jäänud kaladetaile

šalotte

küüslauku

valget veini

törts valget veiniäädikat

sellerit

peterselli

soola-pipart

taimset võid

koriandrit

tilli

sidrunit

kana- või lihapuljongit

oliivõli

kartuleid

rosmariini

Prae suure poti põhjas taimse võiga läbi tükeldatud sibulad, küüslauk ja porgand. Lisa tükeldatud seller ja porru. Kui varjund on kenasti klaasjas, lisa vein ja lase natuke aega podiseda. Võta pott tulelt, lisa kala, tükeldatud fenkol, petersell, pool sidrunit koos koorega, till ning täida pott külma veega. Pane pott tulele ja tõsta vaikselt keema. Poole tunni vaikse podisemise järel lisa loorberilehed ja asu vaikselt maitsestama. Lisa veel julgelt veini ja väike törts veiniäädikat. Podista, maitse ja maitsesta järgeneva poole tunni vältel kuniks supp on saavutanud geniaalse maitse. Lase natuke jahtuda ja vala korduvalt läbi sõela kuniks kõik luud ja pisikesed tükid on eemaldatud.

Supi keetmise ajal tee valmis ka kartulifondant. Selleks koori kartulid ja lõigu nad pikuti pooleks, et saada võimalikult suur põhjapind. Maitsesta kartulid soola-pipraga mõlemalt küljelt. Aja ahjukindel pann tuliseks, lisa hea hulk oliivõli ja tõsta peale kartulid, põhi allapoole. Maitsesta rohke rosmariiniga. Lase kartulitel kenasti pruunistuda, keera nad seejärel ümber, lase veel natuke värvi koguda ja seejärel lisa puljongit koguses, et ca pool kartulitest oleks kaetud. Lase minutike puljongil soojeneda ja seejärel tõsta pann 200 kraadini kuumutatud ahju. Küpseta 12-15 minutit või kuniks kartulid on kahvliga torkides seest mõnusalt pehmed.

Supi serveerimisel tekita kausi põhja esmalt tubli kuhi keedetud ja kahvliga purustatud munadest ja rohelise sibula- porru segust. Peale vala puljong ja kõrvale serveeri ahjukuumad kartulid. 

Kuigi armastame üldiselt suppe, mida saab kerge vaevaga süüa kahvliga ning milles iga tööriist seisab kenasti püsti, on toredaks vahelduseks hõrk ja klaar kalasupp-puljong. Nii olemegi sageli kalaroogade esimese käiguna teinud soojalt kosutava puljongi, kus saab vaevata ära kasutada kõik fileerimisest üle jäänud kalaosad ning mida saab järgnevate päevade jooksul kasutada ka risotto´des ja teistes puljongit armastavates roogades. Kui suvekodus maitseb kalasupi kõrvale imehästi värske keedukartul, siis linnaoludes tundub meile suupärasem natuke restoranilikum fondant, mis pealt krõbe ja seest magusalt pehme. 

Aasta esimene suitsukala ja pühadenuum

Pikk-pikk nädalavahetus ei andnud mitte üksnes võimalust nautida looduse identiteedikriisi lumetormi ja päikesepaistega, vaid ühtlasi pakkus šansi aasta esimeseks kalasuitsuks ning pikaks tubaseks kokkamiseks. Jääkülmast veest väljasikutatud ahvenad-kohad maitsesid värskelt suitsutatuna imemagusalt ning tuletasid meelde pikki suviseid õhtuid külmade chablis´de ja hunniku värske salatiga. Kui lisada siia juurde veel kulitš, kodune saiategu, värske Itaalia kapsa ja hakklihane hautis, hapukapsasupp, paneeritud kohafileed ja külm vahuvein, kodune marmorikook, rabarberi-marjakook, küüslaugu ning savoy kapsa ja anšoovistega pasta, kastitäis huvitavaid chianti´sid jpm, on ehk õigustatud nädalane lünk meie postitustes, samuti umbes kolmekilone kaalukasv:)

Mõned kohad nägid suitsu asemel fileerimisnuga ja said hommikusöögi ajaks õrna muna-paneeringu.

Lapsepõlve-maitsed, lihtsalt liiga lihtne ja hea, et tõsi olla. Marble cake.

Suitsuliha- hapukapsasupp koduse saiaga.

Falafelitaskud-veggieburgerid

tortilla´sid

porgandit

šalotti ja punast sibulat

kõrvitsat

kikerherneid

küüslauku

köömneid

värsket peterselli

koriandrit

masala maitseainesegu

tšillit

ciabatta´t või muud mõnusat saia

seesamiseemneid

soola-pipart

oliivõli

Lõigu kõrvits mõnusateks kuubikuteks, õlita ahjuplaat ja rösti kõrvitsad õrnalt pruuniks, tõsta kõrvale jahtuma. Seejärel lõika oma sai pooleks või tükkideks ja rösti ahjus krõbedaks, seejärel purusta blenderis peenikeseks puruks. Võta suuremat sorti kauss, viska sisse kõrvitsatükid, saiapuru, seesamiseemned, tükeldatud petersell ja nõrutatud kikerherned. Sõtku kahvliga kuniks mass muutub ühtlaseks ja ära jumala eest kasuta blenderit (muidu saad vedela pudru, mitte kotletimaterjali). Kui mass on paras, maitsesta köömnete, masala, soola, pipra, koriandri ja tšilliga. Lase segul mõne hetke tõmmata, seejärel vormi mass meelepärasteks kotlettideks ja tõsta külma mõneks ajaks tahenema. Mida kauem aega annad, seda tervemana nad hiljem püsivad. Küta ahi kuumaks ja aseta kotletid õrnalt õlitatud plaadile, küpseta/ rösti kuniks mõnusalt pruunid, pööra ja tee teise poolega sama. Kuniks kotletid jahtuvad, purusta peeneks porgand, maitse järgi sibulat ja petersell. Maitsesta soola-pipraga. Soojenda pannil tortilla, viska vahele porgandisegu ja kaks sooja falafel´it.

Falafel- sageli kuiv-kiulisena ja lisaks seisnud õlis friteerituna pole just teab mis isutekitaja. Kui teha sellest aga superõrn mudel röstitud kõrvitsa ja rasvatu ahjuküpsemisega, on tulemuseks delikaatne ja uskumatult pehme veggie-kotlet, mis sobib söömiseks salati kõrvale või hoopis kaaslaseks muudele burgeri komponentidele. Küpsetage ise õhulised taskud või kasutage poodides müüdavaid tortilla´sid, lisage natuke värvi juurikate näol ja tervislik kõhutäis ongi garanteeritud. Ja kel jääb kodusest ampsust väheks, sõitke London´isse ja maitske Borough turu kaugeimas nurgas pakutavaid. Võimas!

Lisaks saime ära kasutada tubli jupi oma vahvast kõrvitsast, mis juba mitu kuud oma aega keldris oodanud on.

Leiud turult

Viimati kirjutasime talviste turuandide juures tuurast, tursast ja vareenikutest. Ka sel nädalavahetusel pakkus imeilus ilm võimaluse toredaks šopinguks: lisaks piltidele jäädvustatud kiludele, leivale ja siiale kuulus meie saagi hulka ka 100% veisepuljong, värske soolalõhe, (juba varasamalt ülistatud) punane mari ja tatrapirukas kapsaga. Kel siiani käimata, tehke laupäeval 10-11 kiire külastus. Pakutav toore on täiesti piisavaks argumendiks ka teisest linna otsast tulekuks.

Presidendi kilud taluleivaga. Mmmmõnusalt marineerunud kilud värskete roheliste maitsetaimede ja jumaliku sibulaga. Kõrvale korralik amps sooja taluleiba. Proovisime ka oliivõlis marineeritud kilusid koos oliividega- väga bro!

Soolasiig. Lõikasime siiast õhukesed carpaccio-viilud ja tegime kõrvale õrna sidrunimahla-õlisegu. Saiaks värskelt ahjust võetud foccacia ja joogiks üks külm Gavi.

Kodune foccacia

ca 125 ml sooja vett

poolteist tassi taimset piima

pool tassi kvaliteetset oliivõli

ca 15 g pärmi, sobib nii kuiv kui niiske

ca 5 tassi jahu

soola, pipart

rohkelt kuivatatud tüümiani, rosmariini

kuivatatud salveid

Sega soe vesi, piim ja pool õlist. Kui kasutad niisket pärmi, lisa ka pärm ja sega läbi. Lisa jahu, sool ja kuivatatud ürdid (kui kasutad kuivpärmi, sega see läbi koos jahu ja maitseainetega ja lisa siis vedelikule). Mängi tainas tublisti läbi ja vajadusel lisa jahu, et tainas ebamugavalt ei kleebiks. Tõsta tainas õlitatud kaussi, kata riidega ja lase soojas (nt radiaatori või põrandakütte peal) tunnike kosuda. Tunniga peaks tainas oma massi jämedalt kahekordistama. Seejärel võta madal ahjuvorm, määri tubli koguse õliga ning tõsta kerkinud tainas sellele. Vajuta tainas madalaks, kata taas riidega ja lase sarnaselt veel üks tunnike kosuda. Selle aja jooksul peaks tainas vajuma pigem laiusesse ja hakkama ahjuplaati mõnusalt täitma. Eelkuumuta ahi 230 kraadi peale. Vajuta tainas plaadil ühtlaselt madalaks, torgi pöidlaga sisse vahvad lohud, nirista peale allesjäänud õli, krõbista peale soola-pipart ning soovi korral ka tükeldatud musti oliive vms. Lase ahjus küpseda ca 25 minutit või kuni sai võtab kauni õrnalt kuldpruunika varjundi. Lase jahtuda ja lõika meelepärasteks tükkideks.

Kuna foccacia valmistamine on ääretult valutu tegevus, läheb alati meel kurvaks, kui Itaaliale orienteeritud söögikohad seda tervituseks veinipokaali kõrvale ahjusoojalt ei paku. Foccacia annab meistrimehele küllaltki suure vabaduse selle põnevamaks timmimisega, sest on ju tegu pizza sugulasega, mida võib katta kõikvõimalike lõbusate komponentidega, nagu näiteks päikesekuivatatud tomatite, tükeldatud oliivide, marineeritud artišoki, singi, juustu või mistahes muu meelepärasega. Meile maitseb ta aga eriti hästi autentselt, täpselt parajalt rosmariini ja tüümianisena, millisel juhul on ta suurepärane kaaslane kõikvõimalikele roogadele. Kui mõte jooksel kokku, võibki foccacia katta kontsentreeritud tomatipasta, chorizo, maitseainete, juustu ja muuga ning valminud on jumalik kodune pizza (on ju taignategu väga sarnane pizza´ga). Ehedam kui kustahes osteria´s. Ja kel on kodus/ suvekodus kivipõhjaga ahi, palju õnne!

Talvised leiud Viimsi turult

Oleme varasemaltki soovitanud laupäeviti külastada Viimsi taluturgu, nüüd on aga eriline rõõm teatada, et külmade ilmadega on märgatavalt tõusnud kalatoodete osakaal ja õnneks ka kvaliteet. Järgnevalt mõned vahvad nopped meie viimasest käigust. Lisaks paneme südamele, et prooviksite ära turul müüdava kalamarja: nii teralist, puhast ja kvaliteetset marjal ei müüda mitte kuskil, ausalt!

Tuur. Tõeline merepärl ja harv leid kodumaistel poelettidel. Imeline materjal suitsetamiseks, fileerimiseks või ahjus küpsetamiseks. Kuigi tuura peetakse koos osseetriaga angerjalikult rasvaselt-rammusaks kalaks, ei ole mõistliku suurusega kala seda kohe kindlasti. Võibolla mõnevõrra rammusama alatooniga tõesti, kuid uskumatult hõrk ja delikaatne, mistõttu tasub kindlasti maitsmist. Esmalt võiks eemaldada liga (kui seda tehtud pole), enne kokkamist võiks 3-4 tundi ka tsitruselises kerges marinaadis hoida (ka vees on ok). Kuna tuural on luid imevähe, saab söömisel pühenduda täielikult maitsvale lihale, mitte kontide väljaläkastamisele. Meie hoidsime üleöö marinaadis ning küpsetasime ahjus, hõrgule fileele sõime kõrvale värvilisi juurikaid. Veiniks valisime juurde Tremblay-Marchive Cuvee Tour du Roy Chablis.

Tursk. Kuigi ei miskit keerukat, pole turska ilusa näo ja mõõduga just kerge argisest kaubandusest tabada. Turul seevastu on valik kaunis ja nagu ikka, võimalusi suurepäraseks sööminguks on mitmeid. Meie tegime salveist ja laimikoorest tugevalt soolase maitsevõi, millega mäkerdasime kala kokku seest ja väljast, kuhjasime üle kappariteta gremolata´ga, valge pipra ja sidrunimahlaga ning ahju viskasime koos hunniku sidrunite ja taimse võiga. Veiniks valisime Giribaldi pikas pudelis Gavi.

Vareenikud. Lisaks vahvale kalakraamile leiab turult ka hea assortii muud-paremat. Meie proovisime kartuli-metsaseene ning kartuli-rohelise sibula vareenikuid. Nagu vanaema köögist, tõsiselt!

Pastinaagi-bataadisupp kalkuni-hummuse sandwich´iga

supiks:

pastinaaki

bataati

rammusat stock´i

šalotte

küüslauku

oliivõli

taimset võid

köömneid

koriandrit

törts taimset koort

soola-pipart

valget veini

sandwich´iks:

täistera-saia

kikerherneid

küüslauguküünt

seesamiseemneid

sidrunimahla

väikeseid idusid

kalkuni rinnaliha

meelepäraseid maitseaineid

oliivõli

Supitegu alusta mõnusalt maitseka puljongi valmistamisega: see võib olla täielikult juurikapõhine, kuid vabalt ka mistahes maitsvast lihast. Meil oli eelmisest õhtust alles eriti head veisestock´i, mistõttu pääsesime uue tegemisest. Kuiva panni peal rösti õrnalt koriandriseemned ja köömned- ära lase kõrbeda, üksnes kergelt pruunistuda. Seejärel uhmerda puruks. Poti põhjas prae võis tükeldatud šalotid ja küüslauguküüned. Mõne aja pärast lisa kooritud ja tükeldatud bataat ning pastinaak. Lase koguda natuke värvi ja seejärel hakka lisama vedelikku. Arvesta kogusega nii, et juurikad oleks vedeliku all. Lase podiseda kuniks bataat on noaga hõlpsasti läbistatav, lisa sool-pipar, lonks veini ning köömned ja koriander. Lase natuke jahtuda ja blenderda püreeks, soovi korral lisa samal ajal ka koor. Tõsta uuesti tulele ja lase korraks keema tõusta. Serveeri väikese oliivõlinirega. 

Võiku jaoks tee esmalt valmis hummus: blenderda küüslauguküüs, kikerherned, sool-pipar-tšillihelbed koos sidrunimahla ja oliivõliga. Vahusta korduvalt läbi, et tekstuur tuleks kreemjas ja tükkideta. Maitsesta kalkuniliha mõlemalt küljelt soola-pipra ja meelepäraste maitseainetega. Seejärel prae pannil mõlemalt küljelt koos purustatud küüslauguga, mässi hõbepaberisse ja tõsta eelkuumutatud ahju ca 20 minutiks küpsema. Eemalda fooliumist puljong ja tõsta järgmisteks roogadeks kõrvale. Lase kalkunil jahtuda ja viiluta mõnusateks tükkideks. Rösti sai, määri peale ohtralt hummust, laota sellele kalkun ja kõige peale idusid. Naudi kuuma supi kõrvale.

Sageli jääb ka erakordselt maitsvast püreesupist üksi natuke väheks ja tahaks kangesti midagi kõrvale ampsata. Selle supi magus-värske mekk koos lähisidalikult maskuliinse koriandri-tüümianinoodiga lausa nõuab endale kõrvale üht täidlast hummuspõhist side-dish´i. Ja mis saakski olla vahvam kui üks tervislik õhtune kalkunivõileib? Maitsed sulanduvad suurepäraselt kokku ja toetavad teineteist, köök täitub hea lõhna ning küpsetussoojusega ja kõhtki ei tohiks nuriseda.

Leonardi balsamico

Kuigi palsamiäädikat kasutatakse argiselt valdavalt magus-hapu kastmena salatite ja juurikate maitsestamiseks, on tegelikkuses tegu fantastilise salajase maitsekergitajaga, mis sobib liialdamata iga käigu juurde. Meie kaubandus ei paku aga paraku võimalust valida erineva tiheduse, vanuse ning rohkete maitsenüanssidega balsamico´de vahel, ja kui laseb, on need kahtlemata pehmes plasttopsis keemiliselt loodud valge trühvli (mida pole olemaski) või mõne muu jälgilt intensiivse maitsega. Modenas, balsamico sünnikodus on aga tegu samavõõrd väärika ja keeruka toote kui veiniga, mille kohta käivad sarnased säilitamis-, pakendamis- ja töötlemisalased põhimõtted. Ja oh man, kuidas seda kvaliteetse balsamico juures tunda on... Meie viimane ost balsamico vallas on 10-aastane Leonardi Balsamico di Miele, mille mesiselt magus ent tummiselt tihe tekstuur on asendamatu kaaslane salatite, risottode, magustoitude (sh jäätise) ja mõistagi kõikvõimalike jumalike eelroogade, kasvõi kalamarja kõrvale.

Leiate: veebist surfates, nt http://www.markethallfoods.com/

Piparkoogitaigen NOP-ist!

Kes ei viitsi pühal jõuluajal fariinsuhkru, jahu ja ürtidega mässata, saab esmaabi Kadrioru fantastilisest Nop poest, kus pakutakse üle-linna-paprakoogitainast! Meie oleme alati kurtnud, et valmistaignad pakuvad liiga vähe maitset ja särtsu, lisaks küpsevad liiga kiiresti krõbedaks (meie propageerime pehmeid pätsikumaid). Nopi taigen on tihedalt päkitud mandlite, nelgi, kardemoni, koriandri, muskaadi ja muu paremaga. Lisaks lähevad koogid armsalt puhevile ega kangestu kiviks. Lõppude lõpuks on tegu ju PIPAR-KOOKIDEGA, mitte tuimküpsistega! Kui Nopis juba olete, haarake kaasa ka glasuur.

Parim kastmevein 2011

Suurepärane kaste punasest veinist on hindamatu kaaslane paljude suursuguste roogade kõrvale, mistõttu pole sugugi mitte ükskõik, millest kastmebaas valmistada. Pärast mõningast katsetamist oleme maandunud pildiloleva Mastroleo Negroamaro juures. Itaalias Puglia piirkonnas valminud punavein on valmistatud 100% negroamaro viinamarjadest, millest johtuvalt on jook tummiselt tume, intensiivne ja külluslik. Aroomilt väljavalatuna suisa parfüümne, maitselt väga rustikaalne ja maalähedane. Koostöös šalottsibulate, või, ürtide ja luuüdiga sünnib kaste to die for.

Müügil Viimsi Kruger´is väga soodsa hinna eest.

Vermut ei ole surnud!

Avasime eile suurepärase pudeli aastatevanust Miro Salvat Piramidal vermutit, mis on meie keldris koha leidnud vast juba 7-8 aastat tagasi. Korkimine pani meid aga mõtlema põhjustele, miks me pole juba aastaid vermuteid isutekitajana ja tervitusnapsuna kasutanud. Enim hääli kogus teooria, et peamiselt poodides pakutavad (eriti need, mis olid müügil 3-4 aastat tagasi) vermutid on liialt domineerivad ja sageli kunstliku mekiga Martini´d ja muud suured nimed, millest elamust ei olegi võimalik saada. Küll aga tasub proovida väikeste tootjate huvitavaid napse, nagu meiegi valitud Miro Salvat´i. Klassikaline mõrkjas mekk oli joogis asendunud pigem magusa rosinaga ning kramplik järelmaitse pehmelt siidja noodiga. Küllap põhjuseks hoolikalt valitud ja käsitsi nopitud marjad, tubli seismine ja õiged tingimused. Valminud viinamarjade segust, kus enim annab tooni macabeo/ viuria mari (kasutatakse ka cava´de ja isegi absindi valmistamiseks segubaasina), pakub vermut serveerituna väikese jääkuubikuga juba unustatud maitseelamuse: rahustav, mahe ja meeldivalt ümar tervitusjook, mis sobib suurepäraselt asendama meie suurt lemmikut vahujooki. 

Ja tore on seda üle pika aja proovida just läheneval jõuluajal sest leidub ju vermutis palju kõiki jõulule omaseid maitseid ja vihjeid: kaneeli, nelki, sukaadi, sidrunikoort, vürtse, ürte, koriandrit ja kardemonigi. Tehke väike update ja re-unioon- taasavastage kadunud vermut!

Kõik Londonisse sööma-jooma!

Ei tasu arvata, et Klimp on nädal aega kodus jalad seinal vedelenud!

Hoopis vastupidi- käisime Londonis peidetud söögi- ja joogipärleid avastamas ning soovitame soojalt ka teil esimesel võimalusel üks väike külastus teha. See on suisa imeline, kuidas üks suurlinn võib gastronoomiliselt särama lüüa kohe kui vältiva peatänavaid oma uskumatu arsenaliga kiirtoidu vallas: Caffe Nero, Starbucks, Apostrophe, Pret a Manger ja teised koledad. Tõeline mõnu on alati peidus ja siit meie väike sõbralik guide.

Borough turg. Leidke kindlasti võimalus külastada tööpäeva hommikul (sest puhkepäeval ei pääse löögile) suurepärast Borough toiduturgu jõe lõunakaldal. Tõenäoliselt Londoni tuntuim ja ehedaim food market pakub lausa uskumatult suurt valikut värskeid mereande ja liha, küpsetisi, juuste, veine ja loomulikult kohapeal valmivaid sooje toite. Miks mitte lasta endale valmistada kuumal pannil 2-3 kammkarpi, võtta kõrvalasuvast letist pokaal särtsuvat vahuveini ja otsustada, kas peatoiduks süüa üks vegaanne burger või hoopis keedetud kaheksajalg? Meie tegime proovi ja soovitama soojalt:) Midagi nii ehedalt ja roheliselt stiilset kui see koht lihtsalt annab otsida. Vaadake kasvõi seda ilusat kodulehte (ja loomulikult kauplejaid) ja mõelge siinsetele (st Maarjamaa) nutustele lettidele: http://boroughmarket.org.uk/

Esmalt aga hoopis foie gras väikese veiniga. Vastavalt kõikvõimalikele erisoovidele praetakse see pannil teie silmade ees, maitsestatakse täpselt nii nagu vaja ja serveeritakse lohakalt puidust liual. So nice!

Mereandidega kauplevaid kioske oli lõputult- mõni spetsialiseerus üksnes kaladele, teine eksootilistele elukatele, kolmas hoopis küpsetamisele.

Terve majatäis värskelt valminud saiu, leibu, sepikuid ja muid taevalikke kakukesi. Tasub ainult sobilik sink-juust kõrvale leida (kuivõrd ka neid oli terve hoovi jagu, ei tohiks probleeme olla).

 

Vinopolis veinilinn Borough turu taga. Veinisõbrad saavad ennast pika päeva (või nädala) jagu lõbustada Vinopolis linnakus, kus igal päeval toimub lugematu arv koolitusi, maitsmisi ja masterclass´e. Bronnige end aegsasti erinevatele sündmustele ja varuge aega nautimiseks.

Gordon Ramsay söögikohad. Pole juhuslik, et Gordon´it palju televiisoris saab näha: kord karjumas oma abikokkade peale, kord võistlemas kohalike telenägudega, siis jällegi valmistamas imelisi roogi üheminutilistes klippides. Gordon´il pole mitte üksnes hea käsi, vaid ka laitmatu silm ja stiilitunnetus. Tema söögikohad on piisavalt relaxed ja muhedad, samas täpselt parajalt elegantsed. Eelistage kindlasti tema pubi-restorane gurmeekatele, sest esimesed on tõelised leiud! Pildil üks selline- Foxtrot Oscar, kuhu on muuseas lahkelt lubatud minna oma veiniga.

Gordon´i Narrow Thames´i kaldal kaugel-kaugel kesklinnast. Fantastilise meeleolu ja kordumatu jõevaatega koht pikkade lõunasöökide või pühapäevaste röstide möödasaatmiseks.

Meie lemmik, kilttursk peterselli-kartulipüreega, peal Gordon´i legendaarse küpsusega muna.

Gordon´i killer-burger, tagaplaanil Curious Brew premium lager, mis on saanud teise fermentatsiooni vahuveini pärmiga.

Jamie Oliver´i ja Adam Perry Lang´i Barbecoa lihamaja ja -restoran. Erinevalt Gordon´ist on Jamie enda oluliseks staabiks valinud sumiseva linnakeskuse ja särava klaasja kaubanduskeskuse, kus esimesel korrusel asub nende lihamaja, korrus kõrgemal aga restoran. Viimane ongi keskendunud kohalikust lihast traditsioonilisele+ kaasaegsele menüüle.

Kohalikud Itaalia restoranid. Kuigi pakutakse palju nn lõksukaupa, leiab linnast lausa tuimestavaid roogi. Näiteks selline pott tiigerkrevettide, valge veini ja rukolaga.

Vahva idee- suured rohelised kividega oliivid- serveeritud jääl.

Meie viimane söök-jook Londonis, enne lennukile tuiskamist valmistasime oma (reisi)kodukorteris suure potitäie penne-pestot ja kõrvale nautisime kõrvale 660 ml-st Peroni õlut.

Guljaši-ideid

Saksamaal sõime veinipõldude vahel meistri koduhoovis hämmastavalt maitsvat guljašši. Asi väga lihtne: liha ülevoolavalt palju, juurikaid vähe (nagu pildilt näha), kuid mis kõige olulisem- rosinaid, palju rosinaid. Viimased tegid toidu tõeliselt nauditavaks, ühelt poolt andsid natuke magusat tooni, teisalt olid vedelikule tuntava struktuuri ja iseloomu.

Tegelikkuses peaks seda valmistama hoopiski valgetest värskelt nopitud viinamarjadest, kuid nendega on üks oluline probleem: viinamarjad lähevad potis väga tuliseks ja hammustades põletavad kuuma mahla spritzen´iga kogu suu. Aga kui lased jahtuda, pidi maitse olema veelgi parem!

Meie kõrvitsa finiš

Suure uhkus- ja autundega näitame teile oma esimese kõrvitsaprojekti ainsat tõelist vilja :) Kõrvits on linna toodud, üle vaadatud ja elutoa olulise uue disainielemendina riiulile paigutatud. Plaanime sellest valmistada ühe imelise ja ülimalt personaalse sisuga piruka, kuid seda alles paari kuu pärast keset talvist lumetormi! Järgmiseks aastaks oleme endale juba natuke adru (seda saame oma rannast) ja kitsejunne (seda saame Pauli kitsedelt) organiseerinud. Seega oleme uhked 2011 saagi üle, kuid korralikult hakkame kasvatama alles järgmisel suvel. 

Kuid siiski- uskumatu, et väike seemneke, mida tuulte tormide eest ühe antiikse korvikesega kaitsesime ja kalaraibetega väetasime, sirgus suvega nõnda kauniks ja rõõmustavaks viljaks!

Meie enda burrito+ guac

tortillasid

veise- või lambahakkliha

tomateid

salatilehti

laktoosivaba juustu (riivitud)

sibulaid

küüslauku

karrit

tšillit

punast paprikat

värsket peterselli

värsket rohelist sibulat

murulauku

oliiviõli

soola-pipart

Enne burrito valmistamist prepareeri kõik vajalikud komponendid eraldi anumatesse, siis on hilisem asjaajamine oluliselt mugavam. 

Sisu jaoks prae esmalt kerges õlis läbi hakkliha koos sibula ja ohtra küüslauguga. Maitsesta korraliku soola-pipra-tšilli ja karriga. Järgnevalt lõigu roheline salat tükkideks, tomat aga suupäraseks pudiks. Kastmeks lase blenderist läbi 4-5 küüslauguküünt, korralik tuust värsket peterselli, samuti rohelist sibulat ja murulauku. Samuti lisa masinasse peotäis tomatit ja nt 1 punane paprika. Lisa õli ja maitsesta karri-tšilli ning soolaga. Serveerimisel pane tortillale keskele piklikult hakkliha-segu ja sinna peale puista laktoosivaba juustu. Hoia tortillat ahjus kuni juust on sulanud (kuid mitte kaua sest siis läheb tortilla kõvaks ja hakkab krõbisema ja murduma). Lisa keskele ohtralt kastet, salatit, tomatit ja veelkord rohelist kastet. Soovi korral sobivad siia lisaks veel kõikvõimalikud oad, oliivid jm. Rulli tortilla kokku!

Kuigi traditsiooniliselt on burrito Mehhikos valminud üksnes ubadest-hakklihast, on moodne USA praktika võimaldanud sellele äärmiselt loomingulise lähenemise. Läänes on populaarseks sisuks riis, oad, avokaado, kõikvõimalikud valged kreemid (sh hapukoor) jpm. Meie seevastu eelistame kerget ja tervislikumat varianti, mis maitseb metsikult hästi, kuid ei koorma kõhtu pikkadeks tundideks. Seega oleme välistanud mistahes koored, oad ja riisi ning teinud kerge segu hakklihast ning rohelistest osistest. Väga suure kaaluga meie burrito juures on omaloominguline guacamole kaste, mis tegelikult seda polegi :) Nimelt põhjusel, et üks ehe Mehhiko guacamole valmib eeskätt ikkagi avokaadost, mida meie versioonis pole üldsegi mitte. Väljanägemine on neil aga mõneti sarnane ja seega reserveerime endale ka õiguse tuntuks kantud nime kasutada. Tehke rohekaste eriti küüslaugune ja karri-tšilline, siis tekib fantastiline tasakaal mahedama hakkliha-juustu ning salatimaterjali ja kastme enda vahel.

Meie kõrvitsa progress

... on silmaga nähtav! Tänaseks on meie esimene kõrvits umbes jalgpalli suurune. Hea näide sellest, et kõrvitsat saab kasvatada ka ilma suure sõnnikuhunniku ja igapäevase kastmiseta.

Viirusevastane lihaleib

sea kaelakarbonaadi

materjali kuivaks marinaadiks

värsket juuretisega maaleiba

värsket eestimaist küüslauku

Söömisele eelneva päeva varastel õhtutundidel pane lihapäts kuiva marinaadi küüslaugu, maitseainete jm meelepärasega. Pärast paaritunnist seismist pane liha ahjukotti, lisa ohtralt värsket küüslauku, tee kotile väikesed  augud sisse ja lase ahjus küpseda arvestusega ca 45 min iga 1-1,2 kg liha kohta. Lase lihal jahtuda toatemperatuurini ja seejärel pane ööseks külma.

Järgmisel päeva lõika paras viil leiba, peale laota küüslauguviilud ja kõige peale paksud lõigud liha. Kõrvale võta pits toatemperatuuril viina:)

Sügis algab pea igal aastal suure viirusepuhanguga, mistõttu tuleb ennetavalt reageerida. Kuna viiruste-bakterite leviku takistamisel ja nende hävitamisel on olulise kaaluga meie suu Ph tase, tuleb süüa korralikult küüslauku. Ja seda värskel, mitte hautatud, keedetud vm kujul. Kuivõrd värske küüslauk on kõhule väga terav, tulebki juurde teha parajalt rasvast karbonaadi, et kõhus tekiks kaunis tasakaal.

Nädalavahetusel testitud, täna täitsa uue inimese tunne!

Meie kasvav kõrvits

Iga nädalaga lisandub umbes 30 cm! Paraku olid linnud meie esimese kõrvitsa puruks nokkinud.

Kasvatage ise maitsetaimi ja salateid

Selle asemel, et Selverist ja Stockist basiilikut ja muid ülepritsitud rohetaimi osta, pistke parem seeme või taim mulda ja asuge ise kasvatama. Juuresolevas potis kasvavadki meil basiilik, piparmünt ja erinevad salatilehed. Tähelepanu tahavad vähe ning rõõmu valmistavad palju!