Seabass en papillotte

seabass´e

porgandeid

fenkolit

fenkoliseemneid

sidrunit

tilli

oliivõli

soola

valget pipart

peterselli

neutraalset valget veini

küpsetuspaberit

Puhasta ja pese kalad. Maitsesta soola ja pipraga. Viiluta sidrun, tükelda porgand ning fenkol. Võta suur ruudukujuline tükk küpsetuspaberit ning määri keskelt ollivõliga. Aseta peale sidrun, porgand ja fenkol, nende peale tõsta kalad külg-külje kõrval. Nirista peale ollivõli ja krõbista soola ning fenkoliseemneid, puista peale ülejäänud porgandid ning rebi peterselli ning tillitükke. Kata kuhil sama suure küpsetuspaberiga ning hakka ühest nurgast kahekordset paberit hunniku poole kiht-kihi haaval kokku rullima. Saavutades hästihoidva ning mitmekihilise voldiku, liigu mööda paberit edasi kuniks teed kaladele ringi peale ning alles on jäänud viimane avaus alguse juures. Vala august sisse tubli pokaal valget veini ning sulge ka viimane auk umbselt. Tõsta pakike 200kraadini eelküpsetatud ahju ning lase ca 25 minutit küpseda. Ava ja serveeri koheselt.

Papillotte-meetodi võlu seisneb maitsete kontsentreerimises ning faktis, et miskit hea ei saa plehku pista. Tekitades kalade ümber rikkalike maitsetega ümbriku, hakkab kala veini ja värskete maitsete keskel podisema ega kaota sealjuures midagi oma hõrgust mekist. Samuti on võluv see, kuivõrd värsked ja "puhtad" näevad kalad välja ümbrikut avades: ei mingit kõrbemist, pruunistumist ega rösti- ehe, naturaalne ning kaunilt puhas nahk ja värvus. Kel tekkis arusaamatusi seoses ümbriku valmistamisega, saavad ehk selgust järgmise pildi abil, kus tegime sarnase meetodiga värskelt fileeritud kala. Seabass´ide asemel võibki kasutada mistahes muud hõrku kala- meie oleme valmistanud "ümbrikus" nii koha, kuldset merikokre, ahvenat jms.

Kõrvale klaasike mõnd kerget Itaalia valget veini, kuid samas miks mitte ka midagi karget ja vahutavat.

Kalapuljong ja kartulifondant

porrut

rohelist sibulat

talumune

porgandeid

fenkolit

loorberilehti

fileerimisest üle jäänud kaladetaile

šalotte

küüslauku

valget veini

törts valget veiniäädikat

sellerit

peterselli

soola-pipart

taimset võid

koriandrit

tilli

sidrunit

kana- või lihapuljongit

oliivõli

kartuleid

rosmariini

Prae suure poti põhjas taimse võiga läbi tükeldatud sibulad, küüslauk ja porgand. Lisa tükeldatud seller ja porru. Kui varjund on kenasti klaasjas, lisa vein ja lase natuke aega podiseda. Võta pott tulelt, lisa kala, tükeldatud fenkol, petersell, pool sidrunit koos koorega, till ning täida pott külma veega. Pane pott tulele ja tõsta vaikselt keema. Poole tunni vaikse podisemise järel lisa loorberilehed ja asu vaikselt maitsestama. Lisa veel julgelt veini ja väike törts veiniäädikat. Podista, maitse ja maitsesta järgeneva poole tunni vältel kuniks supp on saavutanud geniaalse maitse. Lase natuke jahtuda ja vala korduvalt läbi sõela kuniks kõik luud ja pisikesed tükid on eemaldatud.

Supi keetmise ajal tee valmis ka kartulifondant. Selleks koori kartulid ja lõigu nad pikuti pooleks, et saada võimalikult suur põhjapind. Maitsesta kartulid soola-pipraga mõlemalt küljelt. Aja ahjukindel pann tuliseks, lisa hea hulk oliivõli ja tõsta peale kartulid, põhi allapoole. Maitsesta rohke rosmariiniga. Lase kartulitel kenasti pruunistuda, keera nad seejärel ümber, lase veel natuke värvi koguda ja seejärel lisa puljongit koguses, et ca pool kartulitest oleks kaetud. Lase minutike puljongil soojeneda ja seejärel tõsta pann 200 kraadini kuumutatud ahju. Küpseta 12-15 minutit või kuniks kartulid on kahvliga torkides seest mõnusalt pehmed.

Supi serveerimisel tekita kausi põhja esmalt tubli kuhi keedetud ja kahvliga purustatud munadest ja rohelise sibula- porru segust. Peale vala puljong ja kõrvale serveeri ahjukuumad kartulid. 

Kuigi armastame üldiselt suppe, mida saab kerge vaevaga süüa kahvliga ning milles iga tööriist seisab kenasti püsti, on toredaks vahelduseks hõrk ja klaar kalasupp-puljong. Nii olemegi sageli kalaroogade esimese käiguna teinud soojalt kosutava puljongi, kus saab vaevata ära kasutada kõik fileerimisest üle jäänud kalaosad ning mida saab järgnevate päevade jooksul kasutada ka risotto´des ja teistes puljongit armastavates roogades. Kui suvekodus maitseb kalasupi kõrvale imehästi värske keedukartul, siis linnaoludes tundub meile suupärasem natuke restoranilikum fondant, mis pealt krõbe ja seest magusalt pehme. 

Kevadine salat hernestest, redistest ja jõhvikatest

rohelisi herneid

rediseid

kuivatatud jõhvikaid

seedermänniseemneid

suhkruherneid

sellerit

soola-pipart

tšillit

oliivõli

mett

sidrunit

Tükelda redised, suhkruherned ja seller ning viska kaussi. Lisa kuivatatud jõhvikad, rohelised herned ja pannil pruuniks röstitud seedermänniseemned. Sega kenasti läbi ja lisa sool, pipar ning tšillihelbed. Kastmeks sega kokku poole sidruni mahl, lusikas mett ja tubli lonks oliivõli. Vala kaste peale, sega läbi ja soovi korral maitsesta täiendavalt.

Kevad peab algama värviküllaselt ja seetõttu ongi ülim aeg käima tõmmata vahvate salatite hooaeg! Juuresolev pärineb originaalis Ramsay maailmaköögi raamatust, mida Nop natuke modifitseeris ja millest meie oleme omakorda teinud oma nägemuse. Tegu on imelise maitsekooslusega, kus omavahel segunevad happeline tsitrus ning jõhvikad, magus mesi ja herned, mõrkjas redis ja vitamiinselt kosutav seller. Täpi paneb peale seedermännikate pähliselt rammus ja mõnusalt röstunud noot. Kui segu tundub enne kastet natuke tuim, pole midagi- pärast kastme sissesegamist võtab asi sootuks uue ja ootamatu pöörde. Et kevad tuleks kiiremini, soovitame kiiresti järele proovida!

Falafelitaskud-veggieburgerid

tortilla´sid

porgandit

šalotti ja punast sibulat

kõrvitsat

kikerherneid

küüslauku

köömneid

värsket peterselli

koriandrit

masala maitseainesegu

tšillit

ciabatta´t või muud mõnusat saia

seesamiseemneid

soola-pipart

oliivõli

Lõigu kõrvits mõnusateks kuubikuteks, õlita ahjuplaat ja rösti kõrvitsad õrnalt pruuniks, tõsta kõrvale jahtuma. Seejärel lõika oma sai pooleks või tükkideks ja rösti ahjus krõbedaks, seejärel purusta blenderis peenikeseks puruks. Võta suuremat sorti kauss, viska sisse kõrvitsatükid, saiapuru, seesamiseemned, tükeldatud petersell ja nõrutatud kikerherned. Sõtku kahvliga kuniks mass muutub ühtlaseks ja ära jumala eest kasuta blenderit (muidu saad vedela pudru, mitte kotletimaterjali). Kui mass on paras, maitsesta köömnete, masala, soola, pipra, koriandri ja tšilliga. Lase segul mõne hetke tõmmata, seejärel vormi mass meelepärasteks kotlettideks ja tõsta külma mõneks ajaks tahenema. Mida kauem aega annad, seda tervemana nad hiljem püsivad. Küta ahi kuumaks ja aseta kotletid õrnalt õlitatud plaadile, küpseta/ rösti kuniks mõnusalt pruunid, pööra ja tee teise poolega sama. Kuniks kotletid jahtuvad, purusta peeneks porgand, maitse järgi sibulat ja petersell. Maitsesta soola-pipraga. Soojenda pannil tortilla, viska vahele porgandisegu ja kaks sooja falafel´it.

Falafel- sageli kuiv-kiulisena ja lisaks seisnud õlis friteerituna pole just teab mis isutekitaja. Kui teha sellest aga superõrn mudel röstitud kõrvitsa ja rasvatu ahjuküpsemisega, on tulemuseks delikaatne ja uskumatult pehme veggie-kotlet, mis sobib söömiseks salati kõrvale või hoopis kaaslaseks muudele burgeri komponentidele. Küpsetage ise õhulised taskud või kasutage poodides müüdavaid tortilla´sid, lisage natuke värvi juurikate näol ja tervislik kõhutäis ongi garanteeritud. Ja kel jääb kodusest ampsust väheks, sõitke London´isse ja maitske Borough turu kaugeimas nurgas pakutavaid. Võimas!

Lisaks saime ära kasutada tubli jupi oma vahvast kõrvitsast, mis juba mitu kuud oma aega keldris oodanud on.

Kodune foccacia

ca 125 ml sooja vett

poolteist tassi taimset piima

pool tassi kvaliteetset oliivõli

ca 15 g pärmi, sobib nii kuiv kui niiske

ca 5 tassi jahu

soola, pipart

rohkelt kuivatatud tüümiani, rosmariini

kuivatatud salveid

Sega soe vesi, piim ja pool õlist. Kui kasutad niisket pärmi, lisa ka pärm ja sega läbi. Lisa jahu, sool ja kuivatatud ürdid (kui kasutad kuivpärmi, sega see läbi koos jahu ja maitseainetega ja lisa siis vedelikule). Mängi tainas tublisti läbi ja vajadusel lisa jahu, et tainas ebamugavalt ei kleebiks. Tõsta tainas õlitatud kaussi, kata riidega ja lase soojas (nt radiaatori või põrandakütte peal) tunnike kosuda. Tunniga peaks tainas oma massi jämedalt kahekordistama. Seejärel võta madal ahjuvorm, määri tubli koguse õliga ning tõsta kerkinud tainas sellele. Vajuta tainas madalaks, kata taas riidega ja lase sarnaselt veel üks tunnike kosuda. Selle aja jooksul peaks tainas vajuma pigem laiusesse ja hakkama ahjuplaati mõnusalt täitma. Eelkuumuta ahi 230 kraadi peale. Vajuta tainas plaadil ühtlaselt madalaks, torgi pöidlaga sisse vahvad lohud, nirista peale allesjäänud õli, krõbista peale soola-pipart ning soovi korral ka tükeldatud musti oliive vms. Lase ahjus küpseda ca 25 minutit või kuni sai võtab kauni õrnalt kuldpruunika varjundi. Lase jahtuda ja lõika meelepärasteks tükkideks.

Kuna foccacia valmistamine on ääretult valutu tegevus, läheb alati meel kurvaks, kui Itaaliale orienteeritud söögikohad seda tervituseks veinipokaali kõrvale ahjusoojalt ei paku. Foccacia annab meistrimehele küllaltki suure vabaduse selle põnevamaks timmimisega, sest on ju tegu pizza sugulasega, mida võib katta kõikvõimalike lõbusate komponentidega, nagu näiteks päikesekuivatatud tomatite, tükeldatud oliivide, marineeritud artišoki, singi, juustu või mistahes muu meelepärasega. Meile maitseb ta aga eriti hästi autentselt, täpselt parajalt rosmariini ja tüümianisena, millisel juhul on ta suurepärane kaaslane kõikvõimalikele roogadele. Kui mõte jooksel kokku, võibki foccacia katta kontsentreeritud tomatipasta, chorizo, maitseainete, juustu ja muuga ning valminud on jumalik kodune pizza (on ju taignategu väga sarnane pizza´ga). Ehedam kui kustahes osteria´s. Ja kel on kodus/ suvekodus kivipõhjaga ahi, palju õnne!

Pastinaagi-bataadisupp kalkuni-hummuse sandwich´iga

supiks:

pastinaaki

bataati

rammusat stock´i

šalotte

küüslauku

oliivõli

taimset võid

köömneid

koriandrit

törts taimset koort

soola-pipart

valget veini

sandwich´iks:

täistera-saia

kikerherneid

küüslauguküünt

seesamiseemneid

sidrunimahla

väikeseid idusid

kalkuni rinnaliha

meelepäraseid maitseaineid

oliivõli

Supitegu alusta mõnusalt maitseka puljongi valmistamisega: see võib olla täielikult juurikapõhine, kuid vabalt ka mistahes maitsvast lihast. Meil oli eelmisest õhtust alles eriti head veisestock´i, mistõttu pääsesime uue tegemisest. Kuiva panni peal rösti õrnalt koriandriseemned ja köömned- ära lase kõrbeda, üksnes kergelt pruunistuda. Seejärel uhmerda puruks. Poti põhjas prae võis tükeldatud šalotid ja küüslauguküüned. Mõne aja pärast lisa kooritud ja tükeldatud bataat ning pastinaak. Lase koguda natuke värvi ja seejärel hakka lisama vedelikku. Arvesta kogusega nii, et juurikad oleks vedeliku all. Lase podiseda kuniks bataat on noaga hõlpsasti läbistatav, lisa sool-pipar, lonks veini ning köömned ja koriander. Lase natuke jahtuda ja blenderda püreeks, soovi korral lisa samal ajal ka koor. Tõsta uuesti tulele ja lase korraks keema tõusta. Serveeri väikese oliivõlinirega. 

Võiku jaoks tee esmalt valmis hummus: blenderda küüslauguküüs, kikerherned, sool-pipar-tšillihelbed koos sidrunimahla ja oliivõliga. Vahusta korduvalt läbi, et tekstuur tuleks kreemjas ja tükkideta. Maitsesta kalkuniliha mõlemalt küljelt soola-pipra ja meelepäraste maitseainetega. Seejärel prae pannil mõlemalt küljelt koos purustatud küüslauguga, mässi hõbepaberisse ja tõsta eelkuumutatud ahju ca 20 minutiks küpsema. Eemalda fooliumist puljong ja tõsta järgmisteks roogadeks kõrvale. Lase kalkunil jahtuda ja viiluta mõnusateks tükkideks. Rösti sai, määri peale ohtralt hummust, laota sellele kalkun ja kõige peale idusid. Naudi kuuma supi kõrvale.

Sageli jääb ka erakordselt maitsvast püreesupist üksi natuke väheks ja tahaks kangesti midagi kõrvale ampsata. Selle supi magus-värske mekk koos lähisidalikult maskuliinse koriandri-tüümianinoodiga lausa nõuab endale kõrvale üht täidlast hummuspõhist side-dish´i. Ja mis saakski olla vahvam kui üks tervislik õhtune kalkunivõileib? Maitsed sulanduvad suurepäraselt kokku ja toetavad teineteist, köök täitub hea lõhna ning küpsetussoojusega ja kõhtki ei tohiks nuriseda.

Hernesupp uue kooli vastlapäevaks

šalotte

küüslauku

värskeid herneid (kui totaalne häda käes, ajavad ilmselt asja ära ka külmutatud)

sidrunimahla

Tai basiilikut

laktoosivaba koort

taimset võid

soola-pipart

muid meelepäraseid maitseaineid

Prae poti põhjas taimses võis tükeldatud šalotid ja küüslauk. Mõnusalt rammusa stock´i saamiseks lisa vaikselt kuuma vett ja podista kergelt läbi. Lisa herned ja keeda paar minutit. Tõsta kõrvale, lisa basiilik, sidrunimahl, maitseained ja saumikserda. Vastavalt maitsele ja soovile lisa taimne koor ja meelepärased maitseained. Serveerida võid vähele oliivõli või gremolata´ga.

Kus on kirjas, et vastlapäev peab saabuma kõhtu-ummistavalt rasvase seasõrasupiga? Võtame õppust Itaalia köögitarkadelt ning lahendame sel aastal kelgupüha kõhusõbralikumalt. Pole midagi mõnusamat kui mururoheline ja õhkõrn hernesupp, mille soovi ja võimaluse korral võib ka mullimasinast läbi ajada. Lisa koor või ära lisa- tulemus on ühtmoodi vaimustav.

Tiella

paar kartulit

baklažaani

zucchinit

sibulat

küüslauku

peterselli

tomateid

parmesani

punaseid paprikaid

basiilikut ja Tai basiilikut

soola-pipart

oliivõli

rosmariini

tšillihelbeid

Ahjuplaadil küpseta ükshaaval valmis õhukeseks viilutatud baklažaan, kartulid ja zucchini, tõsta kõrvale jahtuma. Lõika paprikad neljaks, puhasta seemnetest ja rösti ahjus koor lahti (koor ülespoole max kuumusega kuniks koor kergelt kõrbenud, seejärel ca 5-6 min kinniseotud kotti ja siis näpud tööle), tõsta samuti jahtuma. Pannil prae sibularattad ja tükeldatud küüslauk, lisa basiilik, Tai basiilik ja paar tükeldatud tomatit. Küpseta pehmeks ja mõnusalt lödiks, maitsesta. Võta lahtikäiv koogivorm, määri taimse või/ oliivõliga ja hakka komponente kihiti laduma. Lõigu üheks kihiks ka tomatid ning aeg-ajalt maitsesta soola-pipra, rosmariini ning tšilliga. Küpseta kümmekond minutit, lisa riivitud parmesan ning anna veel kümmekond minutit kuuma. Eemalda vormi küljed ja naudi kaunilt värvilist vaadet.

Traditsiooniline Itaalia taimne roog Tiella mitte üksnes ei maitse imehästi, vaid näeb ka suurepärane välja. Jah, iga komponendi eraldi küpsetamine on paras tüütus, kuid tulemus on seda kahtlemata väärt. Lisaks võib selle aegsasti valmis teha, sest Tiella´t serveeritakse reeglina külmana, see tähendab toatemperatuuril. Tiella sobib suurepäraselt nii kala- kui liharoogade kõrvale, kuid miks mitte ka üksi nautimiseks.

Salat röstitud peedist rohkete värvide ja maitsetega

peeti

värskeid salatilehti

redist

kartulit

porgandit

pistaatsiapähkleid

oliivõli

balsamicot

soola, pipart, rosmariini

parmesani

Salati valmistamist peaks alustama eelmisel õhtul peedi röstimise ja üleöö laagerdamisega. Selleks paki peedid hõbepaberisse nii, et ainult nende lahedad otsad jäävad välja ja pane ahju tunniks ajaks röstuma ca. 180 kraadi peale. Tunni aja möödudes võta nad välja,  lase jatuda, koori, lõika meelepärasteks tükkideks ja maitsesta oliivõli, balsamico, rosmariini ja soola-pipraga. Väga nämps juba ülejäänud salatikomponentidetagi! Edasi kogu salatimiksi jaoks  prae suupärased kuubikud kartulitest, tõmba pikad ribad värsketest porganditest, haki redised, pese salatilehed, puhasta pistaatsiapähklid, maitsesta ja puista parmesaniga üle. Kõrvale võite haugata jamon'i või vürtsikat chorizo't, joogipoolisest soovitame salati täiustamiseks tubli klaasi külma D'istinto't Sitsiiliast.

Selline peetide valmistamise viis jätab neile alles õige krõmpsuva tekstuuri ja eheda maitse. Nats peab laagerdumist ette planeerima, aga nii on pool ettevalmistust järgmiseks õhtusöögiks juba tehtud. Me ei ole ka suured kartuliarmastajad, nagu kogu blogi üldmuljest võibki aimata, aga kuna väljas on -24 kraadi, võiks salati sees midagi sooja ja eestlaslikult tummisemat ka leiduda. Vot nii, jälle midagi teistmoodi, kõht sai täis ja kogu päev läks jälle värvilisemaks.

Salat pimedaks talveõhtuks: kikerhernestest, rohelistest ubadest ja kanast

kikerherneid

kirsstomateid

lambasalatit

rohelsi ube

lillat sibulat

kanafileed

küüslauku

maitseaineid: pipart, soola, chillit, persaillote segu

viina

veiniäädikat

sidrunimahla

sidrunikoort

oliivõli

Marineeri kanafilee viina, veiniäädika, sidrunimahla ja sidrunikoore ning maitseainetega. Lase kuumalt pannilt läbi kikerherned koos sibula ja küüslauguga, samuti lisa praadimise ajal sidrunimahla ja maitseaineid, tee sama eraldi roheliste ubade ja küüslauguga. Viimasena prae parajalt krõbedaks ka kanafilee. Sega ülejäänud komponendid värviliseks salatiks kokku ja asu tunde järgi maitsestama, kastmeks võib kasutada oliivõli, balsamico ja sidrunimahla segu.

Teeme iganädalaselt kikerhernestest hummust ja kasutame seda erinevate söökide vahel kreemina, kastmena või sööme niisama kogu purgitäie ära. Seekord panime kikerherned kuumale pannile ja kasutasime salati komponendina, tulemus tuli jumalast nämps. Kikerherned ise on hästi väheste maitsenüanssidega, küll aga võtavad väga hästi kõiki neid ümbritsevaid maitseaineid omaks, seega tuleb nende praadimisel maitseainetega loovalt ümber käia ja kindlasti ära unusta neile sidrunimahla peale nõristada. Ühel ilusal suvepäeval ostsime turult suures koguses rohelisi Türgi ubasid ja panime nad sügavasse külma, nii tore oli külmal talveõhtul need sealt välja võtta ja värvilises salatis nahka pista. Kui te ube suvel külma ei ole pannud on võimalik Eesti ube osta poest külmutusosakonnast. Ja nagu salatitega ikka, võib ka selles salatis koostisosi tunde järgi vahetata ning muuta.

Roheline salat zucchinist koos Buratino veiniga

ohtralt zucchinit

rukolat

avokaadot

suuri kividega rohelisi oliive

kirsstomateid

peterselli

seedermänniseemneid vastavalt soovile

kvaliteetset õli

soola-pipart

ürte

Lõika zucchinist õhukesed ribad (meie kasutame juurikakoorijat) ja küpseta need õrna õli ja ürdiseguga ahjus pehmeks. Puhasta avokaado, rösti seemned pruuniks, sega kogu krempel kokku ja maitsesta.

Kas salatiga pole mitte sageli nii, et see on liiga lihtne, et tõsi olla? Sellega igatahes on, sest rukola piprane noot seguneb ahjuküpse zucchiniga ja kokku tuleb maitsekalt mahe, suisa imelihtne kiirtoit. Et kõht kenasti täis saaks, peate rooga aga paaritama ühe toreda valge veiniga. 

Miks mitte verinoore ja buratiinolimpsilikult rõõmsameelse Val d´Oca Pigio pinot grigio´ga? Selle lapsikult lihtne, suisa lilleliselt rõõmsameelne kergus sobib salati kõrvale laitmatult: jahutage jook ca 6 kraadini ja jooge suurte sõõmudega! Erakordset maitseelamust ei tasu oodata, küll aga tubli kergendust ja päevasündmuste kiiremat ununemist, toidu paremast loputusest rääkimata.

Müügil: Viimsi Kruger´i veinipoes.

Koha krõmpsuva ürdimütsiga

kohafileed (alati võib asendada mõne valge liigikaaslasega)

täisterasaia (võid muud põnevat analoogset)

värsket peterselli

värsket basiilikut

kirsstomateid

parmesani või grana padano´t

soola-pipart

õli

šalottsibulat

Prae kalafileed õrnas õlis mõlemalt küljelt max 1 minut, seest võib jääda sutsu toores. Tõsta kala kõrvale ja sama panni peal prae tükeldatud šalott, lisa pooleks lõigatud tomatid ja hakitud basiilik. Pane jahtuma. Blenderis purusta 4-5 saiaviilu koos rohke juustu ja peterselliga. Tulemuseks peab olema roheline ja imeliselt Itaaliat meenutav pudin. Vahepeal küta ahi kuumaks. Aseta ahjuvormile praetud kala, selle peale tomati-sibula-basiilikusegu ja viimase kihina lopsakalt rohekat saiapudi. Kui ahi on saavutanud 180-200 kraadi, küpseta kala ca minutit ja tee lõpetuseks 1 minut grilli maksimaalse kuumusega. Viimase tulemusena peab saia-juustupudist krõbe crust tekkima. 

Inspireerituna Gordon Ramsay F-word saatest, on juuresolevast roast saanud üks meie valge-kala-lemmikutest. Koha jääb uskumatult hõrk ja värske (eriti kui viitsite turult tuua), tomatid annavad omalt poolt niiskust juurde ning krõbe kest on lihtsalt vastupandamatu. Toit valmib loetud minutitega ning kooslus on niivõrd hea, et miskit kõrvale ei soovigi. St peale ühe klaasi külma veini:)

Tatrapliinid

ca 100 g tatrajahu

klaas laktoosivaba piima (nt Alpro sojajook)

pool klaasi kvaliteetset tumedat õlut

vett

ca 7 g pärmi

3 talumuna, kollased ja valged eraldada

ca 100 g taimset võid

soola-suhkrut

valget ja musta pipart

ca 200-250 g nisujahu

Tatrapliinide valmistamisega peaksid algust tegema juba 2 ööpäeva enne lõplikku küpsetama asumist. Niisiis esmalt: sega kokku tatrajahu, klaas piima, õlu, pool klaasi vett ja pärm. Sega korralikult läbi, kileta kauss kinni ja jäta külmkappi 48 tunniks mulisema-käärima. 2 päeva pärast lisa eelnevale järgemööda segades juurde 3 munakollast, sulatatud või, sool-suhkur ja piprad. Seejärel nisujahu ja vastavalt vajadusele sooja vett (meil kulub tavaliselt ca 1/3- 1/2 klaasi). Vajadus peaks seisnema eeskätt taigna paksuses- meie armastame nn hapukoore-tihedust, kuid võid teha ka paksema ja venivama . Vahusta 3 munavalget ning lisa ca 1/3 kuni 1/2 vahust taignale ning sega väga korralikult läbi. Ettevaatlikult ja õrnalt segades lisa ka viimane osa vahust- see peab tagama taignale õhulisuse ja kerguse. Praadimisel kasuta kas paksupõhjalist malmpanni (millega on paras nikerdamine) või spetsiaalset sektoritega pannkoogipanni- sellega tulevad ilusad ja ühesuurused koogikesed. Juurde võiks serveerida kalamarja, hapukoort (kel laktoosiga probleeme pole) ja rohelist sibulat.

Loomulikult võib igati söödavaid tatrapliine valmistada ka paaritunnise taigna kiirkergitamise järel, kuid meie sellesse ei usu. Ja asja pärast: lisatud Maria Laidoneri retsept (pärineb Liina ja Karini Köök/Kook blogist), mille oleme mugandanud laktoosivabaks, on tõeline elamus. Kahepäevane käärimine õlle ja pärmiga annab taignabaasile erakordse elujõu, aroomi ja selgroo, mis säilib suurepäraselt ka küpsetamise järel. Kuivõrd paksud pliinid kipuvad kõigil ja kõikjal jääma mõnevõrra saepurused ja kuivad, soovitame siiski teha pigem õhukesed pätsikud. Retseptis näidatud kogustega valmib kokku ca 30-35 väikest pliini, mille tarvis soovitame varuda tubli tünnikese kalamarja:) Ja jumala eest- kõrvale jooge klaasike-kaks Rose šampanjat (vt järgmine postitus).

Kanamaksasalat

värsket kanamaksa

porgandeid

kurki

kirsstomateid

salatilehti

kappareid

peterselli

kuivatatud küüslauku ja tšillit

õli

soola-pipart

maksimaalselt kvaliteetset balsamico´t

Tee salatilehtedest padi, lisa porgandi- ja kurgilaastud (kasuta juurvilja-koorimisnuga), kapparid, kirsstomatid. Loputa maksatükid külma veega verest, kuivasta ja puhasta kõigest üleliigsest (sh veresooned jm). Küta pann võimalikult kuumaks, lisa korralik lonks õli ja kanamaksad. Prae igalt küljelt pruuniks ja madalda kraadi oluliselt. Maitsesta soola-pipra-tšilli-küüslaugu ja peterselliga. Küpseta kuniks maksad on õrnalt läbi küpsenud- aga vaata, et jumala eest liialt ei saa! Küpsemisele arvesta max 5 minutit, kuid pigem siiski vähem. Tõsta maksatükid salatile ja nirista üle balsamico kastmega.

Targalt praetud kanamaks on imehea! Kes viitsib proovida, saab oluliselt hõrguma tulemuse kui veise- või tallemaksaga. Salat valmib imekiiresti ja mõjub kõhule täpselt nii nagu vaja: kõht saab täis, kuid tunne jääb kerge. Kõrvale võiks juua külma-külma pinot grigio´t:)

Vihane ja viinane arrabiata

küüslauku

lillat sibulat- pole kohustuslik

värsket peterselli

värsket basiilikut

purustatud tomateid

kvaliteetset õli

korralikku viina

linguine´sid või penne´sid

tšillit

särtsakaid ürte-herbe

soola(helbeid)-pipart

Keeda pasta al dente´ks. Samal ajal vala kuumale pannile korralikud kolm lonksu õli, prae selles küüslauk, sibulad ja tšilli. Lisa purustatud tomatid ja viina vastavalt soovile-maitsele. Meie paneme ca poolteist pitsi. Lase kastmel valmida ja piiritusel välja tossata. Lisa ka hea hulk värsket basiilikut ja peterselli. Maitse pidevalt ja lisa ürdid-maitseained. Kui segu on valmis, tõsta see kulbiga pastale peale ja puista lisaks veel mõned helbed soola ja tšillit. 

Arrabiata ei tähenda oma kodumaal Itaalias midagi muud kui üksnes viha(st). Ja missugune emotsioon kirjeldakski paremini tšillist ja tomatitest pungil särtsuv-punast pastat? Viina lisamine on selgelt vaba valik, kuid oleme palju proovinud ja leiame, et see annab kastmele omamoodi kergust ja libedust, lisaks põneva noodi, mida vähesed ära tunnevad. Nii särtsuvale toidule võiks ju kõrvale juua ka midagi plahvatuslikult head? Vt järgmist posti:)

Ahjusiig

igale maiustajale vähemalt 1 korralik siig

sidrunit

valget pipart

kuivatatud peterselli

kuivatatud küüslauku

tilli

taimset võid

salveid

soola

Esmalt pese kala igasugusest ligast-lägast, puhasta sisikonnast ja loputa külma veega korralikult läbi. Veendu, et kõhuõõnde ei jääks verd ega kelmeid. Kuivata kala ja hõõru nii seest kui väljast sidrunimahla, soola, pipra, salvei, tilli ja kerge võiga. Aja pann põrgulikult kuumaks ja küpseta igat kala mõlemalt poolelt max 1 minut, pigem vähemgi, seejärel pane kalad ahjuvormi ning veendu, et kõhust poleks maitseained kadunud. Pigista veel turjale ning kõhtu sidrunimahla ning pista kõhtu tükk võid ja natuke salveid, samuti krõbista suts soola-pipart, natuke ka peterselli-küüslauku. Küpseta ahjus kuni näed, et liha on kohe-kohe kenasti valmimas ja seejärel timmi ahi 1-2 minutiks max kuumuse ja grilli peale. Viimane tagab, et nahk eemalduks kerge vaevaga. Serveeri juurde värskeid talutomateid soola, pipra ja äsja rebitud basiilikulehtedega.

Tõsi, siig oma parimal kujul on vist tõesti värskelt fileerituna ja soolatuna, kuid õhtusöögiks sobib ehk paremini juuresolev skeem. Siig on hõrk ja peen, mistõttu tuleb end maitsestamisel tagasi hoida: sidrunimahl, kerge ja õrn või ning salvei on sellisele valgele kalale jumalikud kaaslased. Lisaks moodustab sidrunimahl suurepärase kombo tomatite ja värske basiilikuga (kombo tekib suus). Juurde libistage klaas külma pinot grigio´t!

Trühvline salat tatrast ja päikesekuivatatud tomatitest

tatart

kvaliteetseid päikesekuivatatud tomateid

rohelist salatit

maitseaineid ja ürte, sh tšillit

kvaliteetset balsamico´t

kuivatatud trühvleid

õli

Keeda tatar parajalt pehmeks ja mõnusaks. Lisa natuke lõigutud tükid päikesekuivatatud tomatitest ja sega keedupotis korralikult läbi. Lisa kuivatatud trühvlid, maitseained ja tšilli, sega ning lase kupatusel natuke soojas potis tõmmata. Tee salatist kaussi vahva padi ja tõsta peale tatrasegu. Nirista peale natuke õli ja balsamico´t ja ongi voila käes.

Kas nii lühikest seletust ongi meie toitudel varem olnud? Ega vist, kuid vaatamata erakordsele lihtsusele on tegu geniaalse roaga, kus tatra robustsus kohtub trühvlite hõrgult peene maitsega. Kuivatatud trühvleid tasub otsida ökopoodidest ja -osakondadest, nt Viimsi marketist või Pirita Kauper´ist. Vein valige kõrvale Rhone´i orust!

Hummus

kikerherneid

oliivõli

sidrunimahla

seesamiseemneid

valget veini

küüslauku

maitseaineid

Nõruta kikerherned, sega kõik koostisained, saumikserda ühtlaseks massiks. Õli ja veiniga saad massi tihedust reguleerida. Serveeri koos ahjus krõbedaks röstitud lavašhiga ja joo veini kõrvale.

Araablastelt pärinev hummus on kõrge C-vitamiini, vitamiin B6 ja raua sisaldusega. Ideaalne aseaine kui ei taha haiguste eemalepeletamiseks leivale küüslauku hakkida.

Salat kalkunist ja täisterapastast

öko-täisterapastat

100% taimset Alpro sojakoort

tomateid

jääsalatit

värsket tšillit

kalkuni kintsuhakkliha

1 sibul

1 küüslauguküüs

soola-pipart ja muid lahedaid maitseaineid

kvaliteetset õli

Prae pannil hakkliha, vastavalt maitsele tšillit, sibulat ja küüslauku kuni kalkun on kenasti tahke ja kuldpruun. Samaaegselt keeda valmis pasta ja jahuta külma veega. Sega pasta ja hakkliha kokku ning vala peale ca 3/4 väikesest sojakoorest. Maitsesta. Lõika tomatist suupärased tükid, rebi salatist vahvad ribad ja sega kogu kupatus omavahel kokku. Maitsesta vähese õli ja maitseainetega vastavalt soovile. Serveeri kausist ja mugista suure lusikaga!

Kooreste salatite sõprade tõeline unistus. Toitev, maitsev ja valmib kõigest 10 minutiga. Tavalise täisterapasta asemel võib kasutada ka kodumaist spetsiaalset öko-salatipastat, mida peaks saadaval olema erinevate vahvate maitsetega.

Cous-cousi salat tigudega

cous-cousi

jääsalatit

kurki

erivärvilisi tomateid

soola-pipart

tšillihelbeid

tigusid

kvaliteetset õli

peterselli ja muid maitseaineid vastavalt maitsele

Esmalt prepareeri cous-cous. Selleks loe pakendilt, kuidas keeta :) Lõigu tomatid-kurgid, rebi salatilõike ning sega need keedetud ja toatemperatuurile jahutatud cous-cousiga kokku, lisa teod ja maitsesta loominguliselt. Serveeri kausis, vala üle peene õlinirega ning puista peale soolahelbeid.

Jällegi üks fantastiliselt lihtne ja geniaalne express õhtusöök, mis valmib mõne hetkega ning pakub kuhjaga rõõmu tervele perele. Lisaks on toitev ja tervislik. Nii mereandide kui maitseainete osas saab olla ääretult loominguline: lisada võib veel hiid- või tavalisi krevette, kõikvõimalikke seemneid, soolalõhet või jumal ise teab mida toredat.