Kalapuljong ja kartulifondant

porrut

rohelist sibulat

talumune

porgandeid

fenkolit

loorberilehti

fileerimisest üle jäänud kaladetaile

šalotte

küüslauku

valget veini

törts valget veiniäädikat

sellerit

peterselli

soola-pipart

taimset võid

koriandrit

tilli

sidrunit

kana- või lihapuljongit

oliivõli

kartuleid

rosmariini

Prae suure poti põhjas taimse võiga läbi tükeldatud sibulad, küüslauk ja porgand. Lisa tükeldatud seller ja porru. Kui varjund on kenasti klaasjas, lisa vein ja lase natuke aega podiseda. Võta pott tulelt, lisa kala, tükeldatud fenkol, petersell, pool sidrunit koos koorega, till ning täida pott külma veega. Pane pott tulele ja tõsta vaikselt keema. Poole tunni vaikse podisemise järel lisa loorberilehed ja asu vaikselt maitsestama. Lisa veel julgelt veini ja väike törts veiniäädikat. Podista, maitse ja maitsesta järgeneva poole tunni vältel kuniks supp on saavutanud geniaalse maitse. Lase natuke jahtuda ja vala korduvalt läbi sõela kuniks kõik luud ja pisikesed tükid on eemaldatud.

Supi keetmise ajal tee valmis ka kartulifondant. Selleks koori kartulid ja lõigu nad pikuti pooleks, et saada võimalikult suur põhjapind. Maitsesta kartulid soola-pipraga mõlemalt küljelt. Aja ahjukindel pann tuliseks, lisa hea hulk oliivõli ja tõsta peale kartulid, põhi allapoole. Maitsesta rohke rosmariiniga. Lase kartulitel kenasti pruunistuda, keera nad seejärel ümber, lase veel natuke värvi koguda ja seejärel lisa puljongit koguses, et ca pool kartulitest oleks kaetud. Lase minutike puljongil soojeneda ja seejärel tõsta pann 200 kraadini kuumutatud ahju. Küpseta 12-15 minutit või kuniks kartulid on kahvliga torkides seest mõnusalt pehmed.

Supi serveerimisel tekita kausi põhja esmalt tubli kuhi keedetud ja kahvliga purustatud munadest ja rohelise sibula- porru segust. Peale vala puljong ja kõrvale serveeri ahjukuumad kartulid. 

Kuigi armastame üldiselt suppe, mida saab kerge vaevaga süüa kahvliga ning milles iga tööriist seisab kenasti püsti, on toredaks vahelduseks hõrk ja klaar kalasupp-puljong. Nii olemegi sageli kalaroogade esimese käiguna teinud soojalt kosutava puljongi, kus saab vaevata ära kasutada kõik fileerimisest üle jäänud kalaosad ning mida saab järgnevate päevade jooksul kasutada ka risotto´des ja teistes puljongit armastavates roogades. Kui suvekodus maitseb kalasupi kõrvale imehästi värske keedukartul, siis linnaoludes tundub meile suupärasem natuke restoranilikum fondant, mis pealt krõbe ja seest magusalt pehme. 

Supp zucchini, värske pesto ja hernestega

zucchini´t

herneid

Emergo, Borlotti või Cannellini ube

küüslauku

värsket rohelist pestot või materjali selle valmistamiseks

materjali juurikapuljongi valmistamiseks

kvaliteetset oliiviõli

törts tšillit

soola-pipart

värsket tüümiani

kulitši või muud magusat saia kõrvale hammustamiseks

Kui külmas eelmisest korrast ootel pole, tee esmalt valmis tubli potitäis juurviljapuljongit ning tõsta kõrvale. Prae suure poti põhjas vähese oliivõliga läbi purustatud küüslauk, peatselt lisa tükeldatud zucchini, varsti herned ja viimasena enne puljongi lisamist oad. Vala potti puljong, sega kõik kenasti läbi ja lase mõne minuti vältel maitsel koguda. Sega sisse pesto ja maitsesta tšilli, värske tüümiani, soola ja pipraga. Kõrvale tee väike ja magus-soolane amps.

Koos +15 kraadi ja lahtiselt lehvivate hõlmadega hakkab tahes-tahtmata ihu janunema millegi kergema ja suvisema järele. Pärast pikka jalutust värskes õhus mõjub meeletult hästi üks lihtne, kiire ja soojalt kosutav roheline supp. Kuigi värvuselt ja konsistentsilt läbikumav, pakuvad hulpivad juurikad piisavalt unfi ja energiat, herned ja pesto aga löövad kogu kupatuse kevad-suviselt särama. Laupäevaselt Viimsi taluturult saab kaasa haarata käsi- ja kodukootud imemagusa kulitši, kuhu kõik pestojäänukid saab mõnusalt peale määrida. Kuigi kuupäev kukkus juba ammu, on vist nüüd tõesti lõpuks lubatud ilusat kevadet soovida:)

Särtsuv kana-nuudlisupp

kanafileed

riisinuudleid

värsket ingverit

šampinjone

küüslauku

sibulat

porgandeid

maisi

tšillihelbeid

masala maitseainesegu või karrit

seesamiseemneid

oliivõli

taimset võid

soola-pipart

sojakastet

porrut

Suure poti põhjas prae kerges võis ja õlis lohakad tükid sibulast, küüslaugust ja porgandist, natuke ka tükeldatud ingverit. Lisa vaikselt vett ja hakka valmistama puljongit. Varsti võid lisada suured kanafileed. Kui kanafilee on enam-vähem küps, tõsta see välja ja lõika suupärasteks tükkideks. Eemalda puljongiveest sõelaga kõik ülejäänud juurikatükid. Tõsta fileetükid tagasi klaari puljongisse, lisa vastavalt maitsele purustatud küüslauk ja ingver. Lisa ka riisinuudlid, mais, tükeldatud seened ja porru, samuti pikkadeks ribadeks lõigatud porgandiviilakad. Keeda kuniks nuudlid on küpsed ja asu maitsestama tšilli, masala ja sojaga. Lisa ka sool-pipar ja seesamiseemned. Serveerimisel lisa törts sojat ja näputäis seemneid.

Heitliku kevad-talvise tuulekülma vastu ei aita miski paremini kui üks terav supp ingveri ja nuudlitega. Seest läheb hetkega soojaks ja nina hakkab mõnusalt vett jooksma! Nagu supi puhul ikka, saab igaüks lisada sellesse täpselt kõike seda, mis parasjagu meeltmööda, nii ka kogustega. Meie oleme alati eriti lahked küüslaugu, tšilli ja ingveriga, kõrvale teema natuke lavašši ja hummust. Selline supp on vahva soojendaja ja kosutaja, lisaks ka kerge nii kõhule ja kehale!

Pastinaagi-bataadisupp kalkuni-hummuse sandwich´iga

supiks:

pastinaaki

bataati

rammusat stock´i

šalotte

küüslauku

oliivõli

taimset võid

köömneid

koriandrit

törts taimset koort

soola-pipart

valget veini

sandwich´iks:

täistera-saia

kikerherneid

küüslauguküünt

seesamiseemneid

sidrunimahla

väikeseid idusid

kalkuni rinnaliha

meelepäraseid maitseaineid

oliivõli

Supitegu alusta mõnusalt maitseka puljongi valmistamisega: see võib olla täielikult juurikapõhine, kuid vabalt ka mistahes maitsvast lihast. Meil oli eelmisest õhtust alles eriti head veisestock´i, mistõttu pääsesime uue tegemisest. Kuiva panni peal rösti õrnalt koriandriseemned ja köömned- ära lase kõrbeda, üksnes kergelt pruunistuda. Seejärel uhmerda puruks. Poti põhjas prae võis tükeldatud šalotid ja küüslauguküüned. Mõne aja pärast lisa kooritud ja tükeldatud bataat ning pastinaak. Lase koguda natuke värvi ja seejärel hakka lisama vedelikku. Arvesta kogusega nii, et juurikad oleks vedeliku all. Lase podiseda kuniks bataat on noaga hõlpsasti läbistatav, lisa sool-pipar, lonks veini ning köömned ja koriander. Lase natuke jahtuda ja blenderda püreeks, soovi korral lisa samal ajal ka koor. Tõsta uuesti tulele ja lase korraks keema tõusta. Serveeri väikese oliivõlinirega. 

Võiku jaoks tee esmalt valmis hummus: blenderda küüslauguküüs, kikerherned, sool-pipar-tšillihelbed koos sidrunimahla ja oliivõliga. Vahusta korduvalt läbi, et tekstuur tuleks kreemjas ja tükkideta. Maitsesta kalkuniliha mõlemalt küljelt soola-pipra ja meelepäraste maitseainetega. Seejärel prae pannil mõlemalt küljelt koos purustatud küüslauguga, mässi hõbepaberisse ja tõsta eelkuumutatud ahju ca 20 minutiks küpsema. Eemalda fooliumist puljong ja tõsta järgmisteks roogadeks kõrvale. Lase kalkunil jahtuda ja viiluta mõnusateks tükkideks. Rösti sai, määri peale ohtralt hummust, laota sellele kalkun ja kõige peale idusid. Naudi kuuma supi kõrvale.

Sageli jääb ka erakordselt maitsvast püreesupist üksi natuke väheks ja tahaks kangesti midagi kõrvale ampsata. Selle supi magus-värske mekk koos lähisidalikult maskuliinse koriandri-tüümianinoodiga lausa nõuab endale kõrvale üht täidlast hummuspõhist side-dish´i. Ja mis saakski olla vahvam kui üks tervislik õhtune kalkunivõileib? Maitsed sulanduvad suurepäraselt kokku ja toetavad teineteist, köök täitub hea lõhna ning küpsetussoojusega ja kõhtki ei tohiks nuriseda.

Läätsedest vastlasupp suitsuribiga

läätsesid

šalotte

küüslauku

võimalikult kõrge kontsentratsiooniga tomatipastat

koriandrit

valgeid köömneid

rammusat stock´i (meie tegime kalkunist)

soola-pipart

oliivõli

taimset võid

suitsuribi

Esmalt tee valmis stock. Meie olime eelmisel õhtul teinud ahjus röstitud kalkunit, mistõttu oli alles tubli tassitäis eriti rammusat ja maitsekat kalkunipuljongit. Selle puudumisel tee poole tunniga uus, maitsesta ja tõsta kõrvale. Poti põhjas prae kerges õlis ja võis tükeldatud šalotid ja küüslaugud. Lisa värskelt uhmerdatud köömned ja koriander, sega korralikult kuniks sibul on muutunud glasuurjalt läbipaistvaks. Nihuta kraam poti servadesse ja keskele tõsta paar-kolm supilusikat tomatipüreed. Lase esmalt vedelikul sellest välja tossata ja alles siis sega šaloti-küüslauguga. Lisa stock ja keeduvesi kuni saavutad soovitud nivoo. Lisa läätsed ja podista kuniks läätsed on valmis, ca 30-40 minutit. Maitsesta meelepäraselt ja serveeri koos mõnusa ribitükiga.

Kuskil pole kirjas, et vastlapäeval peab tingimata sööma vana-kooli hernesuppi. Paar postitust tagasi tõestasime ilmekalt, et pühaga saab mõnusalt ühele poole ka stiilselt rohelise ja tervisliku alternatiiviga. Nõnda peaks ka tänane supp näitama, et kelgupüha puhul on lubatud ka teistsugused supikatsetused. Läätsed on kerged ent kõhtutäitvad, uhmerdatud koriander ja köömned aga viivad kogu asja täiesti uuele tasemele. Püree puhul eelista väikeset ja kõrge kontsentratsiooniga: seda kulub vähem ja maitse on oluliselt intensiivsem (seejuures vaata, et miskit lisatud poleks ja et kõik oleks naturaalne). Tee ka väike külastus kohalikku lihapoodi ja pista supikaussi korralik lõik suitsutatud ribi. Tõenäoliselt on soovijatele lubatud ka pitsike külma viina?

Hernesupp uue kooli vastlapäevaks

šalotte

küüslauku

värskeid herneid (kui totaalne häda käes, ajavad ilmselt asja ära ka külmutatud)

sidrunimahla

Tai basiilikut

laktoosivaba koort

taimset võid

soola-pipart

muid meelepäraseid maitseaineid

Prae poti põhjas taimses võis tükeldatud šalotid ja küüslauk. Mõnusalt rammusa stock´i saamiseks lisa vaikselt kuuma vett ja podista kergelt läbi. Lisa herned ja keeda paar minutit. Tõsta kõrvale, lisa basiilik, sidrunimahl, maitseained ja saumikserda. Vastavalt maitsele ja soovile lisa taimne koor ja meelepärased maitseained. Serveerida võid vähele oliivõli või gremolata´ga.

Kus on kirjas, et vastlapäev peab saabuma kõhtu-ummistavalt rasvase seasõrasupiga? Võtame õppust Itaalia köögitarkadelt ning lahendame sel aastal kelgupüha kõhusõbralikumalt. Pole midagi mõnusamat kui mururoheline ja õhkõrn hernesupp, mille soovi ja võimaluse korral võib ka mullimasinast läbi ajada. Lisa koor või ära lisa- tulemus on ühtmoodi vaimustav.

Minestrone väikese tallega

Naturaalset peekonit

šalotti

küüslauku

sellerit

porgandeid

erinevaid ube (võimalusel ka valgeid Itaalia cannellini´sid)

peterselli

tallehakkliha

veisehakkliha

meelepärast pastat

taimset võid

purustatud tomateid

kooritud tomateid

värsket spinatit

punast veini

juurikapuljongit

basiilikut ja oreganot

oliivõli

soola-pipart ja muid meelepäraseid maitseaineid

Kuigi otsest vajadust pole, armastame meie ka selle supi jaoks podistada puljongi eraldi valmis- siis on maitse kontsentreeritum ja täidlasem. Seega, esmalt keeda erinevatest  lemmikjuurikatest (nt porgand, seller, fenkol, brokkoli, bataat jt) valmis puljong, maitsesta ja tõsta kõrvale. Samuti keeda valmis potike omale meelepärast pastat, nõruta, lisa lusikas võid, sega ja tõsta kõrvale. Suure poti põhjas prae kerges õlis ja võis peekon, sibul ja küüslauk. Lisa hakkliha, tükeldatud porgand ja seller, samuti punane vein. Hakka lisama stock´i, samuti sega sisse tomatid ja tasapisi kõik muud komponendid. Maitsesta ja serveerimisel lisa kausi põhja pasta.

Traditsiooniliste Itaalia suppide retseptidest võib pikalt jutustada, kuid päriselus on asi väga lihtne: porgand, seller, tomatid ja tublisti mistahes muid meelepäraseid komponente. Kokaraamatud ja veebiavarused on täis lugematul hulgal minestrone variatsioone, kuid küllap on tegu sellise roaga, millesse igaüks peaks suhtuma ülima loomingulisusega ning lähtumagi üksnes isiklikest maitse-eelistustest. Pealegi, kui on värsked ja vahvad komponendid, ei saa ju ka midagi untsu minna. Lisaks on minestrone´de juures vahva see, et kui supp saab kord valmis, on teisest potist kadunud juba pool pastat ja nagu ikka, ka vein on otsa saanud:)

Itaalia pulmasupp (kalkuni-leivafrikadellid ja muu hea-parem)

frikadellideks:

kalkuni kintsuliha ja hakklihamasinat (Rannarootsi vist valmistab ka valmistoodet)

paar viilu seemneleiba

2 talumuna

hea kuhi riivitud parmesani

värsket peterselli

soola-pipart

võimaluse korral itaalia maitseaineid

tšillihelbeid

paar küünt küüslauku

supiks:

kvaliteetset oliivõli

taimset võid

šalottsibulaid

küüslauku

porgandeid

potitäis juurvilja stock´i (selle tarvis mõned progandid. sibul. küüslauk, brokkoli jms)

sellerit

kooritud tomateid

värsket peterselli

väike potitäis orzo´t või muud väikesemõõdulist pastat

värsket spinatit ja Rooma salatit

maitseineid

Frikadellid. Rösti leivaviilud kuivaks ja krõbedaks, seejärel blenderda puruks ja pane kaussi. Lisa blenderis peenestatud parmesan, küüslauk ja petersell. Lisa kalkuniliha, munad ja maitseained. Sega läbi, maitsesta ja jäta paarikümneks minutiks külma tahenema. Seejärel küta ahi 180 kraadi peale, ahjuplaat määri õhukese õlikihiga ja tee lihamassist parajad teelusikasuurused pätsikesed. Lase küpseda kuniks frikadellid on kenasti pruunistunud ja seest valmis. Võta ahjust ja jäta jahtuma. Maitse!

Supp. Esmalt keeda valmis väike potitäis mõnd vahvat pisikest pastat, näiteks riisilikku orzot. Kui valmis, nõruta, lisa supilusikas võid ja tõsta kõrvale. Samal ajal tee valmis potitäis juurvilja-puljongit (kasuta nt sibulat, küüslauku, porgandeid, brokkolit, lillkapsast, võid ja maitseaineid) ja tõsta samuti tulelt maha. Suure poti põhjas prae võis ja kerges õlis läbi küüslauk ning šalotid. Paari minuti järel lisa peenteks ketasteks lõigatud porgandid ja seller. Prae mõned minutid ja lisa klaasike-kaks vett. Lase tõmmata. Seejärel lisa varasemalt tehtud stock ja kooritud tomatid (võid julgelt purgistatud varianti kasutada). Lisa hakitud petersell ja asu maitsestama. Lase supil kokku podiseda ca 20 minutit ja viimases otsas lisa frikadellid, mis annavad eriti mõnusalt rammusa alatooni. Lisa ka spinatilehed ja Rooma salat. Serveerimisel tõsta esmalt kausi põhja keedetud pastat, peale aga kulbiga suppi. 

Selle supi imelisus seisneb kaunis vastuolus supivedeliku ja frikadellide vahel. Supp on küllaltki klaar ja kerge, frikadellid seevastu mahedalt ja pehmelt vürtsikad-maitsekad. Kenasti al-dente´ks küpsetatud pasta lisab lihtsalt itaallaslikku kergust ja rõõmu! Kas pole mitte suurepärane meie traditsioonilisele frikadellisupile lisada hint vahemerelikku kirge ja pöörata elamus parimas mõttes pea peale. Sellist suppi süües tuleb endalgi tahtmine Itaaliasse sõita ja abielluda... Kuskil juuni lõpus näiteks? Mine sa tea, äkki ongi plaan minna:)

Vutisupp

põldvutte või supikogu samadest lindudest

taimset võid

küüslauku

sellerit

sibulat

brokkolit

porgandit

cous-cous´i

ingverit

kvaliteetset õli

soola-pipart

rohkelt erinevaid ürte

Kui oled ostnud terved vutid, tee esmalt kindlaks, et kõik suled ja suleriismed oleksid kenasti eemaldatud. Seejärel tükelda linnud supi jaoks sobilikeks tükkideks: tiivad, koivad eraldi ja ülejäänud keha 2-4 tükiks. Prae nimetatud jupid või valmis supikogu paksu põhjaga poti põhjas taimse või, õli, purustatud küüslaugu ja tükeldatud sibulatega mõnusalt pruuniks. Valmimisest annab teada jumalik lõhn ja õige värvitoon. Lisa kuuma vett, et vutid oleks pooleldi veel ja lase tekkida rasvasel kogul. Võid lisada ka tükeldatud porgandid ja osaliselt sellerit. Vaikselt lisa vett kuni saavutad soovitud nivoo. Lisa ülejäänud seller, brokkoli ja asu maitsestama. Sõltuvalt vuttide rasvasusest ja alguses kasutatud õli kogusest võid tahta eemaldada supi pealt ca poole kruusi jagu rasvast/ õlist kihti- maitse asi. Lisa ka cous-cous ning igver ja maitsesta madalal kuumusel podistades kuni saad kätte õige asja. Ära hoia end ürtide ega tšilliga tagasi- kuigi vutid on jumalikud ei ole nad keedetult teab-mis tugeva maitsega. 

Seega, vutid pole sugugi mitte üksnes ahjus küpsetamiseks- neist saab kerge vaevaga valmistada ka suurepärase, toitva ja kosutava supi. Nagu meie võlu-juudi-kanasupp, on ka juuresolev toit tõeline energia- ja tervisepomm, mille järele ihu ning vaim sellistel pimedatel sügisõhtutel pööraselt januneb. Soovitame piiluda lehte www.vutt.ee ja tellida Järveotsa vutifarmist valmis supikogu- siis on vähem nikerdamist ja tulemus täpselt samavõrd hea. Kes satuvad Tartu lõunakeskusesse, leiavad kõik vajalikud komponendid taluturult. Paneme siinkohal ka südamele, et kõrvale tuleks endale lubada kaks pitsi korralikku toatemperatuuril viina!

Ilveseporgandiapelsinipüreesupp a la Klimp

kilo porgandeid

kahe apelsini mahl

sibulat

ingverit

küüslauku

maitseaineid

seemneid

Keeda porgandid koos küüslaugu ja sibulatega pehmeks, saumikserda, pressi apelsinidest mahl, riivitud ingver ja maitseained ning lase korraks veel keema. Soovitame suppi  hoolsalt saumikserdada, tekstuur tuleb imeliselt vahuline ja põnev. Kui teil on kodus gaseerimismasin tasuks just selle retseptiga seda proovida, sest komponendid aitavad heale tulemusele ise kaasa.

Ma loodan, et Evelin teeb seda suppi ikka samamoodi (raamatut ei ole soetanud, ega ka plaani), sest tulemus oli õhuline ja hõrk.

Prantsuse sibulasupp

ca 1 kilo ilusaid mugulsibulaid

1 korralik veisekoot

taimset võid

1 ketta jagu küüslauku

kiviahjusaia

laktoosivaba juustu

valget veini ca 1/4 pudelit

valge veini äädikat

värske rosmariin

soola-pipart

Prae veisekoot kõrgel kuumusel pannil koos paari küüslauguküüne, või ja rosmariiniga. Puljongi tegemiseks pane koot potti, vala peale vesi, maitsesta soola-pipraga ning pane keema ja maitset koguma. Lõika sibulad ilusateks piklikeks-peenikesteks ribadeks ja asu neid pannil võis glasseerima. Tükelda ülejäänud küüslauk ja lisa sibulaga pannile. Kui sibul on küpsenud kaunilt kuldseks, lisa vaikselt valget veini ja sega. See aitab tekitada sibula ümber paksemat moosi, mis maitseb veel eriti hästi ja magusalt. Maitse, kui terav mekk on kadunud ja sibul moosjas, lisa soola-pipart. Võta potist välja koot ja lisa puljongile sibulad pannilt. Lase supil madalal kraadil paarkümmend minutit podiseda, maitsesta, lisa paar supilusikat valge veini äädikat. Maitse ja korrigeeri maitseainetega, samuti vee kogusega. Nüüd lõika saiast laiad viilakad, kata laktoosivaba juustga ning pane ahju küpsema kuniks juust on sulanud ja sai krõbe. Võta ahjust sai, aseta see kausi põhja ja vala supiga üle. Head isu!

Sibulasupp on imeline tervendaja ja virgutaja, maitsev eelroog pea igale suurele söömaajale. Suurepärase sibulasupi pakkujaid ei ole palju, mistõttu on hea retsepti leidmine küllaltki keerukas. Meie variant on ispireeritud Põhjaka-Märdi omast, läbikatsetatud ja alati toimiv. Kuna sibul on kange ja seda kulub pagana palju, tuleks endale lõikamiseks võtta appi kas tavalised suure klaasiga prillid või veelgi parem, ujumisprillid. Mõte sellest võib olla tiba tobe, kuid lõikumine möödub see-eest pisarateta. Kuna supp on happeline, ärge seda ühegi veiniga kombineerige. Pigem võtke topka kvaliteetset viina. Ja palun tehke proovi- jätke supp üleöö seisma ja sööge varajase lõunasöögina keeruka õhtu järel. Oivaline!

Juudi kanasupi edasiarendus

Septembris kirjutasime maagiliste omadustega kanasupist, kuid nüüd on aeg üles tunnistada, et olime lohakad ega rääkinud ära kogu lugu. Tegelikkuses tuleks lihatükid mõistagi asendada terve supikanaga, võtta kampa kimp sellerit, natuke ingverit, ka eelmises postituses nimetatud komponente ja miks mitte lõpuks üks pakk nõgesepastat, mida suurem osa ökolettidest pakub.

Esmalt keeda supikana pehmeks ja seejärel kratsi karkassilt ja kontidelt liha ning nahk lahti- alles siis lisa muud komponendid ja maitseained. Pasta jäta viimaseks, sest see valmib erakordselt kiiresti.

Uskumatu antibiootik- sööge seda 2 korda nädalas ja oletegi haigustest-viirustest prii!

Soojendav kõrvitsasupp vihmaseks õhtuks

Kuna oleme kõrvitsasupist juba varasemalt kirjutanud (samuti päikese päeva toomise kontekstis), ei hakka me seekord retsepti ja valmistamist üle kirjutama ja kirjeldama. Otsige varasem lugu üles ja laske soojal supil soolikatest alla voolata :)

Juudi kanasupp meie silmade läbi

supikana liha

küüslauku

sibulat

paprikat

porgandit

ökoloogilist nõgesepastat (leiad nt Pirita Kauperist)

maitseaineid, soola-pipart

oliivõli

peterselli

seesamiseemned

Esmalt prae poti põhjas kana koos küüslaugu-sibulatega oliivõlis. Seejärel lisa ja lase kiirelt praaduda läbi paprikal ja porgandil, lisa segukuhjale maitseaineid. Lisa vett soovitud supi kogusele vastavalt. Lisa ohtralt peterselli ja teisi maitseaineid, keeda juurikad parajalt al denteks ja ca 3 min enne supi valmimist lisa nõgesepasta. Serveerimisel lisa juurde seesamiseemneid.

Küllap on paljud kuulnud imelugusid universaalsest juudi ravisupist, mis kord valmib kanast puljongis, kord Matza pallikestega. Fakt on see, et klassikaline Kesk-Euroopa juuditavade kohaselt valminud kanasupp on ilus klaar ja imeliselt maitsev, mis on pehmuse tõttu sobib geniaalselt kõhutõvede raviks ja leevendamiseks. Sageli kutsutakse seda isegi juutide penitsiliiniks, kõige multifunktsionaalsemaks rohuks. Tõsi, juutide kommete järgi võiks seda suppi valmistada tunde ja tunde ning sajal erineval moel, kuid meie oleme valitud soo esindajate supist teinud oma armsa ja kiire variandi. Mine sa tea, ehk on säilinud ka imeomadused?!

Poola hapuoblikasupp ja pannkoogid

ca pool klaasi väikest tangu

veise- või lambahakkliha

võimalikult suitsust liha

porgandeid

sibulat

küüslauku

hapuoblikaid

talumune

tilli

rohelist sibulat

maitseaineid ja -taimi

Enne supiga alustamist pane tangud likku ja mõne aja pärast pese nad korralikult läbi. Kui aega on rohkem, võid korduvaltki pesta. Kuni lihaga toimetad, võid tangu edasi leos hoida. Prae läbi hakkliha ja liha. Praetud saadused pane poti põhja ja lisa vett ca selles mahus, palju hiljem suppi soovid. Lase keema ja lisa tangud, sibulad, küüslauk, porgand. Maitsesta. Keeda paarkümmend minutit. Samal ajal keeda munad kenasti valmis ja purusta pudiks. Serveerimisel pane kausi põhja munad, siis tõsta peale supp ja kõige otsa lisa till ja roheline sibul.

Just Poola, sest sinna ulatuvad ühe asjaosalise ja tema perekonna juured. Poolakad on alati olnud tublid kokkajad, mistõttu pole ka nende vaatenurk suppide suhtes just tavaline. Kehtib põhimõte, et lusikas peab suppi püsti seisma jääma:) Seega, supp peab olema paks, mõnusalt rammus ja toitev. Ja lõppude lõpuks ei saagi ju selliste koosluste jaoks olla kindlaid retsepte või koguseid- kõike tuleb teha värskest saadavalolevast toidukraamist ja juhinduma peab ainult hetkel kehtivast isust! Paraku ei ole veel väga edukalt matkitud (laktoosivabalt) hapukoort sest sellise supi kõrvale mekib koor väga väga hästi. Oblikaid soovitame otsida aasalt või puude alt, kui aga aega napib ajab asja ära ka Viimsi comarketis müüdav Poola oblikas. Kuigi suitsune liha annab supile väga tugeva maitse, ei jää see sugugi domineerima ning oblikate hapukas alatoon viib kõik kenasti balanssi. Supp tuleb pehme ja maitsev. Kõrvale (supi ja viinapitsi) hammustasime veel musta leiba ja küüslaugu-soolapekki.

Meie tegime teiseks käiguks väikeseid pannkooke (retsepti leiab kuskilt augusti sissekannete hulgast), mida nautisime koos soolalõhe ja forelli, kuumsuitsuforelli, sibulate, ühe väga omapärase Argentiinast püütud soolakala, saltirohelise ja vastavalt tervislikule programmile ka hapukoorega.

Joogikaart tuli kokku suhteliselt kirev, kuid samas äärmisel elegantne ja maitsev. Sissejuhatuseks avasime juba varasemalt ülistatud Simonsig Brut Rose aastast 2006 (tõeliselt vinge, et sellist jooki julgetakse vintage´ina teha), mis ka seekord oli oma erakordses headuses. Supi kõrvale mekkisime Beluga viina, millest oleme samuti varasemalt juttu teinud. Pannkookide kõrvale avasime kolm veini: esiteks Albert Bichot Moulin-à-Vent aastast 2006, seejärel Les Versants Côtes du Rhône aastast 2009 ja viimaks õhtu nael, Albert Bichot Mâcon-Villages aastast 2006.

Moulin-à-Vent´i (prantsuse keeles tuulik) peetakse veinisõprade seas vast kõige enam burgundialaseks kõikide Beaujolais veinide seas, seda eeskätt tema säilitamise potentsiaali tõttu. Ja värv kinnitab seda üheselt. Kuigi ka meie proovitud 2006 ei ole teab mis vana vein, pole seee kindlasti ka enam liignoor, mistõttu oli maitset, tooni ja sisu täitsa parajasti. Sisu ja tausta just eriti sest valmistamisel kasutatakse peamiselt vanu Gamay´sid (fantastilised) ja toimub see kõik Beaujolais kõige põhjapoolsematel Clos de Rochegres väljadel, mida peetakse piirkonna kõige viljakamateks ja väärikamateks. Kes Beaujolais´d oskab hinnata, hindab seda kohe eriti, sest asja eest on Vent nimetatud Beaujolais´de kunniks. Maitse oli tugevalt puuviljane, kergete vürtsi, roosi ja isegi lagritsa toonidega (lagrits pole selle piirkonna jookide puhul eriskummaline). Intensiivsust oli eeskätt keele peal ja ninas kuhjaga, kuigi vein ise oli ehk liialt voolav. See tähendab vähetummine ja vesine, kuid mitte halvas tähenduses. Lihtsalt Beaujolais´dele omaselt kergem. Suurepärane igal juhul. 

Kaaslaseks valisime mõnevõrra lihtsama Côtes du Rhône, mille noor iga ei andnudki lootust lõpuni küpseks joogiks. Meie pannkoogi ja punaste maitsekate kalade kõrvale istus ta aga kenasti ja võimaldas kogu tähelepanu toidule suunata. Vanem olekski ehk staaritsema hakanud.

Ja staartitsemine algaski. Ja asja eest. Meie viimane jook oli Albert Bichot kenasti seisnud (2006) Mâcon. Lõuna Burgundiast, Mâconnaise piirkonnast pärit jook oli eilse õhtu hitt. Ja seda juba imeilusa kuldkollase ja sügavalt mesise värvitooni tõttu. Lõhnas oli tunda kerget mineraalsustki, maitse on küllaltki elav, küllaldane kõikide vahvate nüansside suhtes. Tunda oli kerget lillelisust, puuviljasust ning palju palju väärikat sisu, mida sellise vanusega valgest ootadki. Tõesti, nagu hiljuti rõõmustasime sama aastakäigu Soave üle, tegime seda eile paljusõnaliselt Mâcon´iga. Gut.

Ehe eestimaine püreesupp kõrvitsast

kodumaist ja kollast kõrvitsat

porgandeid

sibulat

ohtralt küüslauku

maitseaineid

taimset võid

törts valget veini

röstitud kõrvitsaseemneid

lavašš kõrvale:

lavašši ennast :)

laktoosivaba juustu

värsket koduaia basiilikut

samasuguse päritoluga tüümianit

purustatud küüslauku

Puhasta kõrvits sisust ja seemnetest ning lõika nn viljaliha parajateks kuubikuteks. Koori ja lõigu porgandid, sibul ja küüslauk ja prae kõik komponendid kerge veini ja võiga potis läbi. Seejärel lisa keevat vett silma järgi, et tihedus oleks täpselt paras ja õige. Kui koostisosad on mõnusalt pehmed, püreeri kogu poti sisu ja maitsesta. Serveerimisel lisa seemned.

Kõrvale tee näiteks kiiruga üks küüslaugu-juustune ahjulavašš. Selleks laota lavašš ahjuplaadile, puista peale natuke tšillit ja tilguta õli. Määri peale purustatud küüslauku ja kata ühtlaselt laktoosivaba juustuga. Peale rebi värsket basiilikut ja tüümianit. Hoia kuumas ahjus kuni lavašš on kergelt pruuniks tõmmanud. Rebi mõnusaid tükke ja hammusta pehme supi kõrvale.

Kuigi väljamaine muskaatkõrvits võits supile anda vahva oranžika varjundi ja maheda maitse, siis lihtsalt vaadake kodumaise kõrvitsa loodud värvi!! Need pildid on 100% töötlemata ja mahemagus maitse täiesti kordumatu. Kuigi väljas on kergelt hallikas ja USA tormi riismed peagi tulekul, toob selline kollane üllatus suve tuppa ja värske naeratuse näole. Kuna supp on tõeliselt õrn, võibki lavaši teha parajalt terava ja küüslauguse. Ja joogiks võiks olla üks külm ja vahutav prosecco?

Kombo ahjuhaugist ja supist

1 korralik samal hommikul veest välja tõmmatud haug

porgandeid

eesti talusibulaid

kohalikku küüslauku

tüümianivarsi

taimset võid

soola-pipart

sidrunit ja sidrunikoort

õli

tilli

cous cousi

roheline sibul

talumune

zucchinit

Puhasta haug, lõika otsast pea ja saba. Pane viimased potti keema koos sibulate ja porganditega. Lisa vaikselt maitseained, tüümian, tillivars ja viimasena vahetult enne lõppu cous cous. Lisa korralikult soola-pipart, natuke ka tšillit. Samal ajal keeda munad ja pärast valmimist purusta kahvliga pastaks. Enne serveerimist pane munapasta koos tilli ja hakitud rohelise sibulaga kausi põhja, supp vala sellele peale. 

Supi keetmisega samaaegselt asu ette valmistama ahjukala. Meie armastame kasutada suurt klaasist vormi, kust kogu kraam kenasti läbi paistab. Keskele pane kala. Kala ümber lõigu porgandit, sibulat, zucchinit, küüslauku ja soovi korral ka nt lillkapsast. Kala kõhtu ja seljale määri korralikult taimset võid ja rebi pikki tillivarsi. Riivi peale sidrunikoort ning tilguta üle massilise sidunimahlaga. Kogule kupatusele krõbista peale meresoola ja pipart. Ahjuga ole täpne, et kala üle ei küpseks. Viimases otsas võiks kasutada grilli, et nahk õrnalt ära kõrbeks (siis on parem puhastada).

Kui kange tahtmine, võib maitseks kõrvale teha väikese külma kastme laktoosivabast koorest, keedetud munadest ja tillist-rohelisest sibulast. Meie erilised kastmesõbrad pole, pealegi on targalt küpsetatud haug imeliselt hõrk ja delikaatne.

Roheline gazpacho

kõvasti värsket kurki

rohelisi viinamarju

valget paprikat

soovi korral laktoosivaba koort

ohtralt mõnd mahedat valget veini (Gavi, Soave jt) või hoopiski cavat/ proseccot (vaata, et ei oleks magus)

küüslauku

sibulat

soola ja muid maitseaineid

Blenderda kõik koostisosad võimalikult peeneks ja õhuliseks kokku. Eriti pead vaeva nägema viinamarjadega, et koored ja eeskätt seemned imepisikeseks muutuks (kui väikesed seemnetükid jäävad alles, on neid väga mõnus krõbistada hammaste vahel). Kuivõrd viinamarjad on magusad, pead tublisti lisama vahustamise ajal meresoola. Mekki võid rikastada ürtide ja roheliste maitsetaimedega. Kui soovid natuke tummisemat varianti, lisa ka natuke laktoosivaba koort- samas hädavajalik see kindlasti ei ole. Kui kasutad veini asemel vahukat, lisa see alles serveerimisel otse kaussi valades, siis jääb supp mõnusalt kihisema/ mullitama.

Meie roheline gazpacho on inspireeritud Nopi rohelisest supist, mis eriti tervendavalt mõjub rasketel ja uimastel hommikutundidel. Roheline variant gazpachost on mõnus vaheldus maasikavahusele tomatisupile, mida samuti terve suve nautinud oleme. Sobib hirmus mõnusasti väikese starterina toekamale õhtusöögile.

Kõrvale paku nt kiviahjusaia (leiad Viimsi Delicato´st) või ise meisterdatud leiba. Meie segasime kokku ka maitsevõi Keiju 100% taimsest võist, soolast, küüslaugust, petersellist, rohelisest sibulast ja veel mitmest rohelisest taimest, mis meil kodus kasvab.

Kõrvale mekkisime valget Côtes du Rhône´i, mille pilt on kuskil edasise postituse peal.