Kodune foccacia

ca 125 ml sooja vett

poolteist tassi taimset piima

pool tassi kvaliteetset oliivõli

ca 15 g pärmi, sobib nii kuiv kui niiske

ca 5 tassi jahu

soola, pipart

rohkelt kuivatatud tüümiani, rosmariini

kuivatatud salveid

Sega soe vesi, piim ja pool õlist. Kui kasutad niisket pärmi, lisa ka pärm ja sega läbi. Lisa jahu, sool ja kuivatatud ürdid (kui kasutad kuivpärmi, sega see läbi koos jahu ja maitseainetega ja lisa siis vedelikule). Mängi tainas tublisti läbi ja vajadusel lisa jahu, et tainas ebamugavalt ei kleebiks. Tõsta tainas õlitatud kaussi, kata riidega ja lase soojas (nt radiaatori või põrandakütte peal) tunnike kosuda. Tunniga peaks tainas oma massi jämedalt kahekordistama. Seejärel võta madal ahjuvorm, määri tubli koguse õliga ning tõsta kerkinud tainas sellele. Vajuta tainas madalaks, kata taas riidega ja lase sarnaselt veel üks tunnike kosuda. Selle aja jooksul peaks tainas vajuma pigem laiusesse ja hakkama ahjuplaati mõnusalt täitma. Eelkuumuta ahi 230 kraadi peale. Vajuta tainas plaadil ühtlaselt madalaks, torgi pöidlaga sisse vahvad lohud, nirista peale allesjäänud õli, krõbista peale soola-pipart ning soovi korral ka tükeldatud musti oliive vms. Lase ahjus küpseda ca 25 minutit või kuni sai võtab kauni õrnalt kuldpruunika varjundi. Lase jahtuda ja lõika meelepärasteks tükkideks.

Kuna foccacia valmistamine on ääretult valutu tegevus, läheb alati meel kurvaks, kui Itaaliale orienteeritud söögikohad seda tervituseks veinipokaali kõrvale ahjusoojalt ei paku. Foccacia annab meistrimehele küllaltki suure vabaduse selle põnevamaks timmimisega, sest on ju tegu pizza sugulasega, mida võib katta kõikvõimalike lõbusate komponentidega, nagu näiteks päikesekuivatatud tomatite, tükeldatud oliivide, marineeritud artišoki, singi, juustu või mistahes muu meelepärasega. Meile maitseb ta aga eriti hästi autentselt, täpselt parajalt rosmariini ja tüümianisena, millisel juhul on ta suurepärane kaaslane kõikvõimalikele roogadele. Kui mõte jooksel kokku, võibki foccacia katta kontsentreeritud tomatipasta, chorizo, maitseainete, juustu ja muuga ning valminud on jumalik kodune pizza (on ju taignategu väga sarnane pizza´ga). Ehedam kui kustahes osteria´s. Ja kel on kodus/ suvekodus kivipõhjaga ahi, palju õnne!