Pizza Florentine

pizzapõhja kodusest restoranist või materjali põhja tegemiseks

purustatud tomateid

ohtralt spinatilehti

šampinjone

mune

parmesani

soola-pipart

küüslauku

oliivõli

rukolat

basiilikut

Esmalt purusta küüslauk ja sega oliivõliga, tõsta kõrvale ja lase õlil maitset koguda. Seejärel pese spinatilehed ja kuumuta pannil oliivõlis kuniks muutuvad pehmeks ja moodustavad vahva rohelise massi. Maitsesta soolaga ja tõsta jahtuma. Eemalda spinatist üleliigne vedelik. Kata pizzapõhi purustatud tomatite ja naturaalse tomatipüreega. Lisa spinatimass, tilguta lusikaga üle küüslaugu-õliga ja selle peale laota pestud ning tükeldatud šampinjonid. Riivi peale parmesani ja maitsesta meelepäraselt. Lisa ka värskelt rebitud rukola ja basiilik. Eelkuumuta ahi ca 200 kraadi peale. Enne ahju panekut löö pizza peale meelepärane arv mune ja pane ahju küpsema. Pizza on valmis kui munad on täpselt nii küpsed, kui soovid!

Kui eelmine postitus oli pühendatud meie sõpradele gluteenikutele, siis see lihtne pizza peaks rõõmustama meie kalleid vegetariaane, kel probleeme lihasaadustega, kuid tolereerivad mune. Juhul kui koduteele jääb korraliku ahjuga restoran, telliga värske põhi sealt ja säästke tubli hulk aega ning saage täpselt õige küpsusega baas. Kui pizza maitsega seostub reeglina mõni vürtsikas vorst, nõretav juust või lopsakad mereannid, pakubki Florentine mõnusa rohelise ja tervisliku vahelduse. Kuna meie jumaldame kiireid ja lohakaid, sageli vormituid ja kõikvõimalikele suvalistele baasidele (lavašš, tortilla-põhjad, foccacia saiad jne jne) tehtud pizzasid, ei tulekski tähelepanu pöörata niivõrd roa disainile, kuivõrd selle fantastilisele maitsekombinatsioonile ja värskusele. Juurde lonks veini ja päev ongi korras!