Eepilised burgerid

Burgeri enda jaoks:

korralikke burgerisaiu (otsige hulgiladudest või burgeriputkadest)

4-5 lillat sibulat

poole ketta jagu küüslauku

kilo kõige kvaliteetsemat veisehakkliha (sellisest hunnikust saab ca 7 väga vihast burgerit)

peekonit

laktoosivaba juustu

koduselt marineeritud sibulaid

kollaseid tomateid viilutamiseks

salatilehti

maitseineid ja vürtse

4-5 saiaviilu

paar muna

hapukurki

Tomatikastme jaoks:

punaseid tomateid

küüslauku

sibulat

maitseaineid

õli

värsket tilli

soola-pipart

tšillit

peterselli

muid maitseaineid vastavalt soovile

Majoneesi jaoks:

2 munakollast

3/4 teelusikat soola

ca 1 teelusikas kvaliteetset mahedat sinepit

suts suhkrut

Cayenne´i pipart

sidrunit mahla pressimiseks

kuni pool klaasi kvaliteetset oliiviõli

ca 4 lusikat sooja vett

Alusta burgeri kotlettidest, kuivõrd need tahaksid enne küpsetamist tunnikese end külmas koguda. Prae pannil blenderis peenikeseks jahvatatud sibulad ja 5-6 küüslauguküünt. Prae segu vähese õliga moosjaks ja lase jahtuda. Seejärel sega suures kausis kokku hakkliha, purustatud saiasisud (koorik eemaldada), törts õli, toored munad, maitseained, sibul-küüslauk ning muud lisad vastavalt soovile. Meie kasutasime erinevaid Gruusia maitseaineid lihale põnevuse andmiseks, samas pidage meeles, et burgeri vahel pole midagi paremat kui ehe kvaliteetne veiseliha- seega ärge ületehke. Tehke segust kokku päts ja pistke külma tahenema kuni tunniks.

Kuniks liha taheneb, tehke valmis tomatikaste. Meie armastame naturaalset ja läbipäistvat, natuke teravat kodust ketšupit, mille valmistamine on imelihtne. Peske tomatid (ca 5-6), tühjendage südamikest, lõigake tükkideks ja visake blenderisse. Lisage vastavalt maitsele küüslauku, sibulat, maitseaineid-vürtse (kindlasti tšillit ning miks mitte tilk mõnd valmis teravat kastet) ning natuke kvaliteetset õli. Maitsestage ka soola-pipraga. Tulemuseks kaunilt läbipaistev, ülinaturaalne terav tomati-sauss.

Järgnevalt vuhistage valmis majonees ja ärge heituge, kui see esimesel katsel ei õnnestu. Kuivõrd burgerisse on maitseid juba ohtralt planeeritud, võite selle rahus ka ära jätta- midagi ei juhtu. Kui aga isutab, tehke nii. Kasutades blenderi vahustamisfunktsiooni või saumikseri visplit, vuhistage omavahel kokku munakollased, sinep, suhkur, pipar ja ca teelusikas sidrunimahla kuniks segu on mõnusalt tihke. Lisage edasi vahustades vaikselt kuni 1/4 klaasi korralikku extra virgin õli (samal ajal blendides), lisa teelusikas sidrunimahla ja sooja vett. Korda õli ja sidrunimahla-vee lisamise protseduuri. Võite panna külma tahenema kui oodatud kodune mayo on valmis.

Mayo tegemise ajaks pange ahju valmima peekoniribad, tehke vahepeal pööre ja laske küpseda, kuniks mõnusalt krõbedad. Vaatate epic mealtime´i youtube´ist igal teisipäeval? Meie vaatame.

Seejärel tehke algust kotlettidega. Külmast veest niiskete kätega, jagage oma suur päts enamvähem võrdseteks pätsidega ja vajutage soovitud kujusse. Vaadake seejuures, et lihapätsik ja burgerisai omavahel kuidagi suuruselt suhestuksid. Ajage malmpann kuumaks ning praadige kotlette mõlemalt poolelt max minut (pealt peab olema kaunilt tumepruun, keskelt siiski õrnalt roosa), mille järel pange ahju paariks minutiks järelküpsema ja enne välja võtmist lisage igale kotletile viil laktoosivaba juustu. Laske ahjuplaadil krõbedaks ka saiad.

Nüüd burgeri juurde. Meie järjekord oli selline: esmalt põhjasai, sinna peale tomatikaste, siis kotlet juustuga, siis peekonit, siis marineeritud sibulaid ja hapukurgiviile, seejärel tomativiil, salatiriba ja tipuks alt tomatipastaga määritud tipusai. Kõrvale tegime väikese segu lambasalatist, mustadest oliividest, tomatitest, õlist ja maitseainetest.

Kas isadepäeva tähistamiseks on üleüldse olemas eepilisem viis kui ehe burgeritegu? Kuigi plaanisime algselt naisperet rõõmustada värskete tuunaburgeritega, jooksis ka nende suu hoopis enam vett hiiglaslike ja mahlaste veisekotlettide peale. Paraku on burgerite maine madalal maas: lagunenud putkad, pabertasked, tilkuv kaste ja odav kapsasalt. Võtke vahelduseks aega ja tehke endale burger nii nagu see olema peab: liiga suur, liiga mahlane ja liiga hea. Ja kes ütles, et kõrvale peab kõrrest jooma liisunud kokat? Meie jõime 1999. aasta Pomerol´i ja sama aasta Savigny-Les-Beaune premier cru´d.