Oi kui palju on meil sõpru, kes paljusõnaliselt ja valgelt vahutavate suunurkadega kõnealusest veinist pajatavad. Meie pole siiani täppi i peal näinud ja seepärast otsustasime teha uue katse. Seekord kenasti dekanteerides paar tundi ette ja süües kõrvale fantastilisi cannelloni´sid. Ja hakkasime häguselt nägema täppi i kohal:) Kas just mahus, mis suunurgad vahutama ajaks aga siiski. Suhtes 70% shiraz ja 30% cabernet sauvignon, omab mõistagi vein olulisi vihjeid ja viiteid mõlemale marjale. On ju jook nimegi saanud shiraz´le omase maasika-noodi järgi. Kui dekanteerimata kergelt magus ja tahumatu, muutis hingamine joogi igati nauditavaks: esimese lonksu juures oli tunda mõlema marja kanget selgroogu, rikkuselt meenutas ehk enim natuke üle käinud amarone´t, mitte aga noort veini LAV-ist. Maitselt väga siidjas ja väärikas, puuviljane ning tuntavate tammeste vihjetega vaniljele, šokolaadile. Parajalt tanniini ja hapet, kohati viited pehmele lagritsalegi. Pole miskit kosta-Sue McNaughton, oled teinud täitsa tubli punaveini!
Kel väga janutab, leiab selle mõnest söögikohast (nt Tartu Vildes). Poelettidel selle väiketootja tavaari vist ei pakuta kuskil siinmail.
No comments:
Post a Comment