restorani-pizzapõhjasid või materjali valmistamiseks (jahu, värsket pärmi, soola, suhkrut, oliivõli)
purustatud tomateid või tomatipüreed
laktoosivaba riivjuustu
parmesani
punaseid paprikaid
chorizo´t või muud vürtsikat vorsti
kirsstomateid
küüslauku
oliivõli
sibulat
rukolat
basiilikut
maitseainetest tüümianit, oreganot, soola-pipart ja tšillit
Pizzapõhi. Selleks võta laia ja lameda põhjaga mugav nõu ning sega selles kokku ca pool kilo jahu ja teelusikas soola, tee jahukuhja keskele kaevuke. Sega teelusikas pärmi (või 2x 7g kuivpärmi) ca 325 ml käesooja vee ja teelusika suhkruga ning vala jahu keskele kaevukesse. Sega järk-järgult kahvli/ lusikaga seest väljapoole. Kui tainas hakkab kuju võtma, viska kahvel kõrvale ja mätsi lõpuni käte vahel. Tainas peab olema mõnusa konsistentsiga- ei tohi kleepida ega olla liialt kuiv ja jahune: peab vetruma ja olema käe all parajalt pehme. Mätsi taignast kokku pallike, jäta see samasse kaussi ja raputa alla-peale natuke jahu, kata kauss niiske rätiga ja tõsta tunnikeseks kuhugi sooja (radiaator, põrandaküte, pliidi/ kamina lähedus vm) kosuma. Selle ajaga peaks tainas mahus duubelduma. Jaga tainas vastavalt oma panni suurusele ca 4 võrseks osaks ja rulli neist taignarulliga pannimõõtu põhjad. Tõsta pliidi temperatuur keskmisele tasemele, lisa pannile natuke oliivõli ja küpseta põhja üksnes ühelt poolelt ca 5-6 minutit pealtpoolt pidevalt surudes, kuni saavutad mõnusalt ent õrnalt krõbeda tulemuse.
Purusta küüslauk ja sega tubli hulga oliivõliga, tõsta kõrvale ja lase õlil maitset koguda. Rösti ahjus tükeldatud paprikad kuniks koor hakkab mustaks kõrbema, tõsta viieks minutiks umbsesse kotti ja seejärel eemalda koor ning leota natuke aega õlis. Kata põhi tomatipüreega, järgnevalt nirista üle küüslaugu-õliseguga ja maitsesta soola-pipra-tšilli ja muude maitseainetega. Lisa paprikad ja muud komponendid. Viimasena tõsta peale poolitatud kirsstomatid. Küpseta ahjus 180 kraadi peal ja enne välja võtmist tee minutike max kuumusel rösti.
Mingil kummalisel põhjusel eelistatakse pizzat süüa reeglina restoranides-trattoria´des, mitte aga valmistada kodus. Kui asi on põhjas, siis on viimane aeg oma harjumusi muuta, kuivõrd kodustes oludes saab suurema vaevata geniaalse põhja, kattest rääkimata. Imeõhukesed, napi juustu ja viletsa kattega restoranipizzad saab koduköögis transformeerida tõeliselt lopsakateks ja värvilisteks taiesteks, millega kõhu täitmiseks piisab kõigest paarist tublist viilust. Kui aga külalised on tulemas kella 6-ks, pole aega ega ka viitsimist, on paras kodurestoranist tellida 5-ks värsked põhjad, kodus kiiruga tükeldada kõik komponendid sobilikku mõttu ja panna kaussidesse sõpru ootama. Samal ajal kui vahuvein klaasis mullitab, saab tööpinna ääres mõnusalt kambakesti sagida ja veerand tunni pärast hambad lüüa elu parimasse pizzasse.
No comments:
Post a Comment