Kombo ahjuhaugist ja supist

1 korralik samal hommikul veest välja tõmmatud haug

porgandeid

eesti talusibulaid

kohalikku küüslauku

tüümianivarsi

taimset võid

soola-pipart

sidrunit ja sidrunikoort

õli

tilli

cous cousi

roheline sibul

talumune

zucchinit

Puhasta haug, lõika otsast pea ja saba. Pane viimased potti keema koos sibulate ja porganditega. Lisa vaikselt maitseained, tüümian, tillivars ja viimasena vahetult enne lõppu cous cous. Lisa korralikult soola-pipart, natuke ka tšillit. Samal ajal keeda munad ja pärast valmimist purusta kahvliga pastaks. Enne serveerimist pane munapasta koos tilli ja hakitud rohelise sibulaga kausi põhja, supp vala sellele peale. 

Supi keetmisega samaaegselt asu ette valmistama ahjukala. Meie armastame kasutada suurt klaasist vormi, kust kogu kraam kenasti läbi paistab. Keskele pane kala. Kala ümber lõigu porgandit, sibulat, zucchinit, küüslauku ja soovi korral ka nt lillkapsast. Kala kõhtu ja seljale määri korralikult taimset võid ja rebi pikki tillivarsi. Riivi peale sidrunikoort ning tilguta üle massilise sidunimahlaga. Kogule kupatusele krõbista peale meresoola ja pipart. Ahjuga ole täpne, et kala üle ei küpseks. Viimases otsas võiks kasutada grilli, et nahk õrnalt ära kõrbeks (siis on parem puhastada).

Kui kange tahtmine, võib maitseks kõrvale teha väikese külma kastme laktoosivabast koorest, keedetud munadest ja tillist-rohelisest sibulast. Meie erilised kastmesõbrad pole, pealegi on targalt küpsetatud haug imeliselt hõrk ja delikaatne.

Suvelõpu põldmarjakook

Nii meie hoovis kui aia taga kasvab massiliselt mahlaseid põldmarju, mille noppimiseks on kätte jõudnud parimatest parim aeg. Seega otsustasime saagi koogiks pöörata.

põldmarju

purustatud mandlid

magus liivataigen

3 maamuna

1 pakk laktoosivaba koort

laktoosivaba tofukreem sidruniga

suhkrut

koduseid õunu

kaneeli

tärklist

Küpseta taignast valmis põhi. Esimeseks kihiks lisa suhkrus ja kaneelis segatud õunu. Teise kihina laota tärklises ja suhkrus läbi raputatud põldmarju (ära lusika ega käega sega sest muidu lähevad marjad plödiks). Klopi munad, sega sisse laktoosivaba koor, pakk tofukreemi, suhkrut ja sega kõik korralikult läbi. Vala valminud segu õuntele ja marjadele peale ning pista kook ahju. Kui mõnusalt kuldne, lisa peale veel värskeid marju ja melissilehti. 

Tofukreem ja laktoosivaba koor on jumalikud vahendid ideaalse koogi loomiseks. Hapukad õunad ja marjad moodustavad magusa massiga suisa maagilise sümbioosi.

Üks meist sõi näiteks omapead pool kooki ära- see peaks kirjeldama maitseelamust:)

Quiche kanahakklihast

soolane muretaigen

kaks pakki kanahakkliha

porrut

maitseaineid

laktoosivaba juustu

4 muna

soovi korral sibulat-küüslauku

laktoosivaba koort

Eelküpseta muretaignast põhi. Prae kanahakkliha koos porruga ja maitsesta vastavalt soovile. Klopi lahti munad, lisa riivitud juust ja laktoosivaba koor ning kalla põhjale. Küpseta kuni kogu pealmine osa on pruuniks küpsenud.

See on meie teine katse tõestada, et kanaliha ei ole lõplikult devalveerunud. Kanahakkliha ei ole müügil just igal letil ning seda ilmselt põhjusega. Maitse poolest meenutab see pigem kalkunit (mis on hea) ja lisaks on ülimalt tervislik ja heaks baasiks teiste maitsetega kombineerimisel. Porru toetab mõnusalt soolakat kana ja muna-koore-juustusegu annab söögile geniaalse tiheduse. Kuna kanaliha imeb endasse hirmsasti teisi mekke, tuleb olla ettevaatlik, et praadimisel soola-pipraga liiale ei lähe. 

Juurde tehke värsket salatit ja jooge külma valget ning kerget veini (nt Pinot Gris või Grigio või miks mitte hoopis Pouilly-Fuissé).

Meie kasvav kõrvits

Iga nädalaga lisandub umbes 30 cm! Paraku olid linnud meie esimese kõrvitsa puruks nokkinud.

Saare õunakook

magus liivataigen

erinevaid pähkleid

3 maamuna

kaneeli

koduseid õunu

suhkrut

sidruniga tofukreemi (Bon)

törts laktoosivaba koort

Vooderda koogivormi põhi liivataignaga ja puista see üle pähliteseguga. Eelküpseta põhja ahjus kuni ta on pealt kuldselt pruunikas. Tükelda õunad, sega kaneeli ja suhkruga vastavalt soovitud vahekorrale. Lase segul seista ja vala koogivormi küpsetatud põhja peale. Sega kokku ja vahusta läbi tofukreem, munad, suhkur ja koor. Valmis segu vala õuntele peale. Peale võid raputada veel nõksu kaneeli. Pista ahju ja küpseta kuniks õunad on ilusa pruuni joonega ja hambatikk ei jää enam koogiseks:)

Kuigi võiks arvata, et sidruniga tofukreem mõjub koogis domineerivalt, ei ole sidrunimaitset oluliselt tunda, küll aga tofukreemi mõnusat konsistentsi ja mahedat mekki. Proovi nii soojalt kui külmalt, viimane variant on veel eriti gud!

Räimesült ja merevetika wakame

Geniaalne toidukord ja pealegi kõik komponendid saadaval Kaubamaja toiduosakonnas!

PS! Kaups on vist ainus koht linna peal, kus wakame´t saab kaalu järgi osta.

Röövlipraad sealihast

Nagu kanaliha, saadab sageli ka sealiha kaheldav aura. Nagu Coq au Vin´iga tõestasime kana puhul vastupidist, teeme seda seekord ka seaga.

Röövlipraad on olnud meie traditsiooniline suveroog juba aastaid. Ja kuna selle valmimine võtab pea terve päeva, on see ka tore meelelahutus ja sotsiialne tegevus. Kohe peab aga selgitama, et selle toidu valmistamine eeldab ka teatavat hardware alast ettevalmistust. Nimelt peaks olema teil maasse kaevatud ja tellistest kenasti laotud auk, mille suurus oleks piisab, et sinna 2-3 kuni paarikilost lihapätsi sisse mahuks. Samuti peaks teil olema metallist kaas, millega maasisene ahi katta.

Meie ostsime seekord kaks tükki seakarbonaadi, kumbki ca 1,5 kg. Päev enne valmistamist valmistage pätsidele ümber marinaadid ja pange ööseks tõmbama. Meie kasutasime seekord Pinot Noir´i, küüslauku, sibulat, erinevaid marinaade ja maitseaineid. Marinaadi juures olge ülimalt loomingulised ja ärge hoidke end tagasi.

Järgmisel hommikul hakake augus 3-4 tundi enne küpsetamist tuld tegema. Auk tuleb ajada tõeliselt kuumaks ja samas valmistada ette tublid söed hilisemaks küpsetamiseks. Hoidke tuld pidevalt üleval ja ärge laske leegil uimaseks vajuda.

Võtke lihad öisest marinaadist välja, valage ära üleliigne vein/ marinaad ning valmistage igale tükile ette hõpepaberist põhi. Katke lihad sibulast lõigatud rõngastega (aitab ärapõlemise vastu), lõigake peale ja ümber palju küüslauku, määrige mee ja õliga ning maitsestage soola-maitseainetega.

Mässige valmis ja maitsestatud tükid ilusateks ja tihedateks pätsideks ja teke kindlaks, et mahl valmimise ajal välja ei voola. Seejärel korjake august kokku söed ja tõstke kuhugi kõrvale, et neid hiljem kasutada kütmisel. Puhastage maasisene ahjuauk tuhast ja asetage lihad põhja. Kiiresti kaas peale ja söed omakorda selle peale. Asuge kaane peal tuld kütma ja jätkake sellega ca 3,5-4 tundi.

Kui õhtu käes ja aeg täis, tõstke kaas maha ja võtke lihad välja.

Avage pakid ettevaatlikult, pange liha(d) ühele alusele ja korjake kaste ning küüslauk-sibulad kastmetopsi.

Pärast 24-tunnist marinaadi ja ca 4 tunnist küpsemist muutub liha suussulavaks ja laguneb kahvli vahel. Juurde tehke nt ube tomatitega ja mõnusat värsket salatit. Sigahea.

Vein valige vastavalt toidu ettevalmistuse põhjalikkusele. Meile meeldis enim punane Côtes du Rhône, mis ei osutunud sugugi liialt tugevaks, hoopis vastupidi. Kooslus oli imepärane.

Kasvatage ise maitsetaimi ja salateid

Selle asemel, et Selverist ja Stockist basiilikut ja muid ülepritsitud rohetaimi osta, pistke parem seeme või taim mulda ja asuge ise kasvatama. Juuresolevas potis kasvavadki meil basiilik, piparmünt ja erinevad salatilehed. Tähelepanu tahavad vähe ning rõõmu valmistavad palju!

Magus kummardus Delicato Kaiale :)

Sest kui palju on neid, kes saavad hakkama sellise laktoosivaba meistriteosega?!

Idee ja retsepti autor on küll meie kallis pereliige, kuid seekord palusime oma versiooni teha ka Viimsi Delicato´l. Ja kuigi pilt on õhtuselt udune, peaks igaüks arusaama, et see on real deal.

Infoks niipalju, et koogi keskmises osas on kasutatud Bon´i laktoosivaba marjadega jogurtit.

Rohkem infot Delicato kohta leiate SIIT

Coq au Vin level 2

Kuigi oleme sellest ka varasemalt kirjutanud, peame lisama veel paar kommentaari. Kuna olime sõprade seas oma kanaroage kõvasti praalinud, pidime koera sünnipäevapeol on uhkustamist õigustama. Seekord leotasime supikana juppe cabertnet sauvignon´i ja konjakisegus (samuti ca 24 h), kuhu olime lisanud olulisemalt suuremas koguses küüslauku. Praadimisel olime samuti konjakiga veidi lahkemad ja enne hauduma panekut lisasime kupatusele tublis koguses sulavõis praetud purustatud küüslauku. 

Potis hautasime ca 2h või rohkemgi ja serveerisime koos hautatud küüslauguse lillkapsa ja ubadega. Uskuge, see oli teist võtet väärt.

Kõrvale limpsisime punast Côtes du Rhône´i mis vaatamata oma tugevusele sobis kanaga ideaalselt (ilmselt põhjusel, et konventsionaalsest kanast polnud enam midagi järel).

Meeskokk kandis kogu õhtu (sh söögilauas ja õues külalisi vastu võttes) inspireerivat põlle:

Koera sünnipäeva veinikaart

Tervitusjoogiks valisime šampale vahelduseks Albert Bichot Cremant de Bourgoge (!) Brut Reserve´i- kooslus, mida Eesti poelettidel just liialt sagedasti ei kohta. Burgunderi mekk oli selgelt tuntav, samas oli jook üllatavalt magus ning tugevalt tuntava alkohoolse mekiga (võite mõelda, surprise-surprise). Naispere aga noogutas ümisevalt, mistõttu võib laias laastus katsetuse õnnestunuks lugeda. Valge gazpacho kõrvale mekkisime pildil kõige parempoolset Oliver Ravoire 2008. aasta Côtes du Rhône´i, mis oli minule meeldivalt mahe üllatus, naispere jättis aga täiesti külmaks. Coq au Vin´i kõrvale proovisime taaskord Albert Bichot´ Crozes-Hermitage´i aastast 2007. Sellega jäid kõik rahule:)

Kaks parempoolset on pärit Wineyard´ist (Lootsi 14), vahukas samanimelisest poest aadressiga Lootsi 4 (Neh´i maja kõrval).

Liigtäis kõhu tõttu jäid proovimata järgmised veinid (küll nende aeg tuleb):

Vasakul 1 tõeliselt friik 2008. aasta punane Côtes du Rhône ja paremal üks tõeliselt suur ja ilus Beaujolais aastast 2007.

Vasak pärit Wineyard´ist (Lootsi 14) ja parem mäletamist mööda Wineway´st Pirital.

Roheline gazpacho

kõvasti värsket kurki

rohelisi viinamarju

valget paprikat

soovi korral laktoosivaba koort

ohtralt mõnd mahedat valget veini (Gavi, Soave jt) või hoopiski cavat/ proseccot (vaata, et ei oleks magus)

küüslauku

sibulat

soola ja muid maitseaineid

Blenderda kõik koostisosad võimalikult peeneks ja õhuliseks kokku. Eriti pead vaeva nägema viinamarjadega, et koored ja eeskätt seemned imepisikeseks muutuks (kui väikesed seemnetükid jäävad alles, on neid väga mõnus krõbistada hammaste vahel). Kuivõrd viinamarjad on magusad, pead tublisti lisama vahustamise ajal meresoola. Mekki võid rikastada ürtide ja roheliste maitsetaimedega. Kui soovid natuke tummisemat varianti, lisa ka natuke laktoosivaba koort- samas hädavajalik see kindlasti ei ole. Kui kasutad veini asemel vahukat, lisa see alles serveerimisel otse kaussi valades, siis jääb supp mõnusalt kihisema/ mullitama.

Meie roheline gazpacho on inspireeritud Nopi rohelisest supist, mis eriti tervendavalt mõjub rasketel ja uimastel hommikutundidel. Roheline variant gazpachost on mõnus vaheldus maasikavahusele tomatisupile, mida samuti terve suve nautinud oleme. Sobib hirmus mõnusasti väikese starterina toekamale õhtusöögile.

Kõrvale paku nt kiviahjusaia (leiad Viimsi Delicato´st) või ise meisterdatud leiba. Meie segasime kokku ka maitsevõi Keiju 100% taimsest võist, soolast, küüslaugust, petersellist, rohelisest sibulast ja veel mitmest rohelisest taimest, mis meil kodus kasvab.

Kõrvale mekkisime valget Côtes du Rhône´i, mille pilt on kuskil edasise postituse peal.

Kutsu sünnipäevakook

Meie pisim pereliige sai eile kaheseks, mistõttu korraldasime talle  perekonna ringis intiimse sünnipäevapeo. Ühelt õigelt peolt ei puudu aga ka sünnipäevakook, mis seekord valmis vastavalt kutsu erisoovidele ja koosnes altpoolt üles järgnevatest komponentidest: kanafilee, kurk, kodujuust, Hill´s koertetoit kanaga, keedetud loomakeel, laktoosivaba juust, kanafilee, veelkord kodujuust ja tipus viinerid. Pallikesed kodujuustust/ Hill´si koertetoidust.

Joogisoovitus: külm Saaremaa vesi kanistrist.

Peo perenaine sai muude eksootiliste kingituste kõrval ka ühe tõelise maitsenaudingu (proovima asume nädalavahetusel): kanaroa papayaga.

Väikesed pannkoogid: armastusega Kaliningradi oblastist

ca pool liitrit keefiri

2 talumuna

200 g jahu

suhkur

nats soola

nats soodat

spets väikeste kookide panni

Sega kogu kraam lihtsalt kokku. Kui mass tundub liialt vedel, lisa veits jahu juurde- väikeste pannkookide tainas on hapukoore paksusega. Küta pann tuliseks ja tee eepiline virn kooke. Juurde serveeri peeneks hakitud sibulat, kalamarja, soolalõhe või -forelli carpaccio´t kerge sibula ja küüslauguga, laktoosivaba hapukoort ja rohelist sibulat. Kuigi jah, sellise menüü juures võiks ju teha ka tatrapliine, kuid meie ei armasta eriti nende jahust alatooni ja naudime hoopis rohkem mahlaseid ja õhemaid.

Meil käib peres tuline debatt laktoosi sisalduse üle keefiris. Kõik maailma arstid ja naispere on ühel meelel, meespool seevastu võitleb vastu. Aga üks on kindel, kui seal ongi laktoosi, ei saa seda olla just palju sest laktoosik on alati õnnelik olnud:)

Ja pannkookidest veel niipalju: kui tahad saada väikeseid koogikesi, peab tainas olema pigem täiega paks.  Õhukeste ja pitsiliste suurte jaoks aga vedel ja õhuline.

Meie pannist: soovitame soojalt soetada endale selline vahva pann, kus on 7 õõnes väikese pannkoogi augukest, mistõttu ei kleebi need servapidi kunagi kokku, tulevad alati ühesuurused ja korraga saab mõnusalt palju tulel hoida. Meie leidsime Viimsi Marketi koduosakonnast 2. korrusel.

Kärakasoovitus käib seekord veinist suure kaarega mööda. Kuigi me pole teab mis suured viinasõbrad, armastame alati teha pitsi-kaks head viina maitsvate pannkookide kõrvale. Oleme katsetanud paljusid vene jooke ja maandunud lõpuks Beluga juures. Sellest paremat viina lihtsalt ei ole olemas (ei ole parem ka Kauffman ega Grey Goose). Pildil tema naaber Velikoje on ka täitse nitševoo :) Kõik viinad reisivad meile koju alati Kaliningradi oblastist.

Crème brûlée

pool liitrit Itaalia laktoosivaba vahukoort

8 munakollast

1 kaun vaniljet (häda pärast käivad ka terakesed)

125 g suhkrut

gaasipõleti

Järgnev kirjeldus on Põhjaka Oti pealt julmalt maha viksitud (respect, Ott), kuid selleks on vabandus täiesti olemas. Nimelt oleme palju katsetanud nii kohalike kui väljamaiste retseptide abiga, kuid eales veel ei ole tulemus nii ideaalne tulnud. Väike modifikatsioon seisneb vahukoores, kus asendasime tavalise laktoosivabaga. Ja tegelikult muutus tulemus veelgi apetiitsemaks ja tihedus kreemjamaks.

Oti tekst ERR lehelt: "Lõika vaniljekaun pikkupidi pooleks, kraabi noa otsaga kauna seest välja väikesed mustad seemned. Kalla vahukoor potti, lisa sellele vaniljeseemned ja ka tühjaks kraabitud kaun. Kuumuta vahukoor pliidil umbes 75 kraadini, nii et segu ei läheks keema. Eralda munakollased valgetest, sega kahvliga kokku munakollased ja suhkur. Väga hoogsalt ei maksa kloppida, segu ei pea vahtu ajama, piisab sellest, et suhkur on ilusasti lahustunud. Sega hoolikalt kokku vaniljega kuumutatud koor ja munakollased. Jällegi ei maksa väga hoogsalt kloppida, kuna muidu tekib segu pinnale vaht, ning pärast küpsemist jäävad kreemi pinnale augud ning mullid, mis segavad karamellistamist. Kurna segu läbi sellise sõela, kust vaniljeseemned läbi mahuvad.Vala segu vormidesse, aseta vormid vesivannile, kata kaane või fooliumiga, ning küpseta ahjus 150 kraadi juures ca 25 minutit. Segu peab küpsemise lõpufaasis pidevalt kontrollima, soojana peab kreem olema hästi õrnalt tardunud, kuna jahtudes segu pakseneb veidi veel. Kui segu on jahtunud, puista peale suhkrut, ning karamellista see põletiga."

Suht kaval on pakkuda Crème brûlée´d koos Anna Pavlova koogiga, sest brülee valmistamisel jäävad üle munavalged, mida saab kasutada beseepõhjaks. Get your sweet tooth molested:)

Bulgur- cous cousi asemik

Lihtsaim viis kiireks söögiks on kahtlemata salat üdini rohelistest komponentidest. Kui  soovid aga midagi natuke toitvamat, on tore sinna lisada midagi cous cousi, kinoa või bulguri sarnast. Tulemus on täiega ühe korraliku söögikorra eest. Ülejäänud komponendid võid lisada vastavalt oma maitsele.

Meie kasutasime erinevaid roheliblesid, oliive, talupeekonit, peterselli, kuivatatud küüslauku, tomateid, seemneid, porgandilaaste, tšillit ja mõistagi head õli.

Bulgurit tasub otsida Nop´ist (käige neile pinda, et kinoa ka tagasi tuleks, ja siis veel misosupp ja üldiselt võiksid nad laktoosivabu tooteid ka müüa) või Pirita Kauper´i ökoletist.

Noppeid veinipoest

Kuigi rida on mõneti pikem, tahaksime tähelepanu juhtida kahele keskmisele pudelile: vasakul Simonsig Rose brut (2008) ja paremal Chateau Haut-Baillac valge bordoo (samuti 2008). 

Kui valge Simonsig´i vahukaga trikitatakse valgete šampade pimetestingutel (ja petetakse asjapulki julmalt ära), siis vinge märk on see, et roosa Simonsig kannatab samuti roosade šampade segamiseks. Seda põhjusel, et tegemist on tõeliselt kauni joogiga! Simonsig´i vahuka meistrid va kavalpead võtsid Prantsusmaalt kaasa kogu tehnoloogia ja kolisid tootmise LAV-i, mille tulemusena valmis mistahes vahuveinile, kuid ka suurele osale šampanjadele väärikas vastane täiesti teisest kategooriast hinnaga. Samuti meeldib meile mõte sellest, et pudel ja kork näevad kaunid välja. Jook on müügil Viimsis Krugeri veinipoes ja märksa soodsamalt Grape veinipoes Vana Narva mnt-l.

Teine jook, bordoo (samuti müügil Grape´s), on lihtsalt üks pretensioonitu ja alati suupärane kergelt libisev valge. Samas on asi kaugel lihtsast joogist, sest tihedust ja isegi kohati meeldivat õlisust leidub seal kuhjaga. Tasub ära proovida ka tema punane paariline (Grape), mis on vähemalt samavõrd nauditav.

Teistest jookidest: Simonsig´i vasak naaber- cava- peaks olema saadaval pea kõigis sümpaatsemates poodides, kõik teised joogid tulid aga meile mekkimiseks otsepostiga LAV-ist, mistõttu jääme praegu selgituse (ja täpse päritolu) võlgu.

Uue kooli šokolaad

Nut free

Gluten free

Egg free

Milk (lactose) free

Ja pealegi maitsev.

Pesto- maailma kiireim nauding

midagi polegi eriti vaja- mine lihtsalt Viimsi Delicato´st läbi ja haara kaasa nende värsket pestot ja Itaalia pastat.

sekka natuke koduterassil (või köögis) kasvavat basiilikut

meresoola

Keeda pasta mõnusalt al denteks ning enne vee äravalamist kasuta sellest mõnda supilusikat pestoga segamiseks. Kurna pasta ja lisa pesto. Aja kogu kupatus segamini ja serveeri. Kaunista basiiliku ja maitsesta soolahelvestega.

Kuigi oleme suured slow cooking´u austajad, ei ole mõnikord midagi paremat kui imehea ja -kiire pasta, mille valmistamine võtab max aega 10 min. Ainus oht on see, et preili sööb topsist kogu rohelise enne pasta peale panekut ära, sest värskena tünnis müüdav mikstuur on lihtsalt niivõrd ahvatlev ja isuäratav.

PS! Kõrvale mekkige mõnd Liguuria valget (Cinqueterre, Rivera Ligure di Ponente, Colli de Luni), sest kohalik mätsib alati hästi kohalikuga.

Kui saaks valida OMA veini

Siis oleks selleks Saint-Emilion. Ja kui juba, siis miks mitte Chateau Martinet Grand Cru, mis on lihtsalt nii Wunderbar, et sellest võiks kirjutada terve jutustuse. 

Just selliseid (ka lihtsamaid keskmise hinnatasemega) ilusaid veine leiad kindlasti kõige rohkem Viimsi veinipoest Kruger. Grand Cru´le peaks alternatiivina olema ka lihtsam mudel. 

Krugeri veinidest loe lisa SIIT

Ka filosoofid eksivad

Meie suur lemmik, veinikirjanik ja -teadlane Andrew Jefford on kuskil kord kirjutanud, et enda suhtes tuleb pigem olla karm kui järeleandlik ning aeg-ajalt tuleks teha alkoholivabu päevi (!?)...

Meie alustasime õhtut ühe erakordselt kauni ja kreemise Champagne Herbert Beaufort Rose´ga (Grape veinipood, Vana Narva mnt), jätkasime bigmac´ilikult klassikaliselt meeldiva Möttiga, limpsisime natuke Rieslingut (Krugeri veinipood Viimsis), jätkasime Claire Abbaye bordeaux´iga aastast 2005 (samuti Kruger) ja finišeerisime mesiselt magusa ja õlise, kuid kenasti maha jahutatud Sauternes´iga.

Ja tõestasime usutavalt, et Herr Jefford´it ei tasu alati kuulata.

Ajutistele üksikmeestele

lambasalat

värske spargel

Rooma salat

kalkunifilee

kurk

tomat

avokaado

röstitud seemned

balsamico kaste

küüslauk

maitseained

petersell

õli

või

Sega salatilehed jupitatud juurikatega ja prae sekka sisse hõrgult roosakad kalkunitükid. Lisa avokaaditükid, õli, maitseained, röstitud seemned, balsamico. Kata kogu krempel pealt kinni ja sega hoolikalt kuni õli-balsamico segu on kõikjale jõudnud. Samal ajal keeda spargel poolpehmeks, kurna, lisa samasse potti purustatud küüslauk ning või ja sahista kuniks küüslaugumaitse on tuntav. Moodusta salatist padi ja tõsta sparglikimp peale. Puista peale soolahelbeid.

Ühel nädalavahetusel, mil proual olid kodumaalt eemal tähtsamad toimetused, avastasin end hirmumõttelt, et sel päeval polegi mul mõttekaaslast lõunasöögi üle otsustamisel. Kiiruga näljast ajendatult valmis selline kombo külma pepsiga. Voila!

Magus-soolane piparmündiwrap

lavašš

laktoosivaba vahukoor (katsetades püüa leida endale mekkimööda vahukoor, mis poleks liialt soolane, samas mitte imalmagus. Meie kasutame üht Itaalia produkti, mida müüakse Viimsi kaubanduskeskuses. Vaata, et ei valiks koort, mis on juba sinu eest vahtu löödud- sellist on ka müügil :) )

erinevad röstitud seemned

erinevad rohelised libled

värske münt ja petersell

sool, pipar, tšilli

Aja koor vahule lisades soola, pipart ja tšillit. Kata lavašš õhukese kihina valminud koorega. Lisa salatilehed, röstitud seemned, piparmünt ja petersell. Soovi korral võid keskelt läbi tõmmata ka ühe ilusa balsamico riba. Kõrista sisse soola ja tšillit. Keera rulli, lõika suupärased jupid ja asu asja kallale.

PS! Kuivõrd tegu siiski magus-söögiga, ära kogustega üle pinguta- pigem tee igaühele üks mõnus jupike. Juurde joo üks terav tops tökatmusta espressot.

Müsli, soolane ja terav

kaerahelbed

rosinad

kuivatatud jõhvikad ja muud marjad

kõikvõimalikud pähklid

meresoola

tšillihelbeid (meie kasutame Jamie Oliver´i purgikest)

tume-tumedat šokolaadi (meie kasutame Lindt´i 99%-list)

mett

seemneid (nt seesami- ja lina-)

Rösti pannil helbed ja lisa vaikselt seemneid (kipuvad praksuma ja hüplema) ja pähleid. Lisa mett ja šokolaadi vastavalt soovile, et asi saaks ilus ja sidus. Maitsesta soola ja tšilliga (mõlemat peaks olema selgelt tunda). Marjad-rosinad lase viimasena käiku. Lase jahtuda ja pane purkidesse.

Oled sa kunagi vaadanud, mida sisaldavad poes müüdavad müslid ja muud krõbuskid? Robert Fuoss on kord öelnud: "It would be nice if the Food and Drug Administration stopped issuing warnings about toxic substances and just gave me the names of one or two things still safe to eat."

Me ükskord vaatasime ja pärast seda pole enam kunagi ostnud. Ikka on stiilne ise varuda asjad kokku ja küpsetada üks maitsev segu. Tumeda šokolaadi mõru mekk ühelt poolt ja soola-tšilli teravus teiselt poolt teevad kokku fantastilise segu, mida on lisaks hommikusöögile niisama mõnus purgist nugistada.

PS! Hommikul sega laktoosivaba jogurtiga! Neid (nt Bon ja Valio) leiad kõige kergemini Prismast või Stockist.

Pika poisi uus tulemine

kalkunikintsuliha (võid osta liha ja ise purustada või osta kohe nt 2 pakki purustatud kintsu)

3-4 talumuna

vutimune vastavalt soovile

laktoosivaba juustu

Itaalia punane riis

till, sool, pipar

soovi korral sibulat, küüslauku (aga pigem siiski ei)

kõrvale salatit

Sega kokku kalkun, talumunad ja riivitud juust. Lisa juurde pool pakki keedetud punast riisi. Maitsesta soola, pipra ja tilliga. Kui tahtmine on väga kange, võid lisada ka pruunistatud talusibulat ja/ või -küüslauku. Tee valminud massist kaks latakat, ühest tuleb alumine, teisest ülemine kiht. Aseta alumine ahjuplaadile (paberile) ja torgi sinna sisse kõik, mis pika poisi kõhtu peab jääma (vutimunad, võid panna ka hautatud porrut, sparglit või jumal teab mida muud, vutt peab aga olema igal juhul). Seejärel aseta peale ülemine pool ja vormi servad ümaraks, et moodustuks ilus pätsik. Valminud käntsaka võid jagada omakorda kaheks. Pista ahju ja oota kuni tuba on täis imelist lõhna ja roog pealt kenasti pruun ja õrnalt krõmps. Serveeri külmalt või soojalt lõigatuna parajateks ribadeks. Juurde tee üks kirju ja kirev salatikuhil.

Pikk poiss võib ju ideeliselt olla so last tuesday ja meelde tuletada pigem Wabariigi aegu, kuid niipea kui mängu tuleb kalkun, vutt ja punane riis, on asi sootuks uus. Kalkun ja laktoosivaba juust teevad toidu kergeks ja hõlpsasti seeditavaks, vutimunad ja riis lisavad aga uudse maitsekombinatsiooni. Kuna kalkun on ise eriti hõrk kraam, ei tasuks sibulat-küüslauku pannagi, kui aga ilma ei saa, on natuke lubatud.

Igatahes, laske pika poisi moodne versioon end hellitama. Asi on seda väärt. Ja suur on rõõm kui järgmisel hommikul avastad, et õhtusöögist on seda alles jäänud (haarad tüki ja tormad kaugusesse enne kui keegi jälile saab).

Kõrvale võiks limpsida jahedat Chablis´d. Meie oma pärineb kas Viimsi Krugeri veinipoest või Rein Kasela varamust. Vahet polegi kust, peaasi, et ilus ja klaar Burgunder!

Pannkookide taassünd

3 muna

klaasike suhkrut

korralikku jahu

laktoosivaba piima

laktoosivaba koort

törts vaniljesuhkrut

Klopi munad vahule koos suhkruga. Lisa jahu ja muud komponendid vastavalt soovitud paksusele- tihedusele. Piima ikka rohkem ja koort vastavalt vähem. Vaniljet ainult maitseks. Prae üle panni ja vähese õliga!

Taassünd, sest pannkoogid seostuvad tavaliselt siiski rasvase piima/ koore/ keefiri ning tilkuva õliga. Ülaltoodu on hea näide sellest, et head asja saab ka halvata. Meie mekkisime juurde head leiba, Eesti laktoosivaba juustu, eelmisel päeval küpsetatud quiche´ ja isetehtud maitsevõid. Ja muidugi värsket moosi. Taastage vanad head traditsioonid ja pühendage pühapäevased hommikud pannkookidele.

Ja muidugi 1 külm pudel valget vahutavat Simonsig´i aastast 2008. Viimase leiab Viimsi veinipoest Kruger või eriti hea hinnaga Grape veinipoest.

Suitsutatud seabass

Vahelduseks eestimaistele kaladele proovige suitsutada seabassi. Korralikult soola ja mehiselt lepatossu. Kui võtate pead ja sabad maha (meil ei mahtunud teisiti ahju), siis jätke kass nälgima ja tehke parem uhhaad. Klaar supp+ krõbepruun kala, tulemus tuleb erakordselt ilus :)

Seabassiga hangeldab nt Pepe Kala kesklinna Lõunakeskuses.

Elegantne Ruffin

Polegi kindel, kas Champagne Ruffin & Fils ka Eestis müügil, kuid otsida ja hankida tasub igal juhul. Eriti aga neil, kes armastavad puhta chardonnay tsitruselist mekki. Mullid on ilusad ja pikad, nina ja mekk äärmiselt delikaatsed ja väärikad.

Päikeseline Prosa

Kuigi oleme veendunud, et roosa jook (loe: vein) reeglina mekkimist ei kannata, pakuvad vahukad ja šampad aeg-ajalt põhjust barbie värvi üle tõelist uhkust tunda. Seekord vahva suvenaps Prosa, mille leiab erakordselt soodsa hinnaga Grape veinipoest Maardust.

Roosale šampale omast kreemi ja vaniljet sealt otsida ei tasu, küll aga jääkülmast (!!) peast aitab sooja päeva mõnusalt õhtusse saata.

Naps ahvenate kõrvale

Väikese vaheldusena Chablis´le proovi värske suitsukala kõrvale midagi eriti külma, vahutavat ja värskendavat. Meie testisime Comte de Ribeaucourt blanc de blancs brut´i. Oli erakordselt maitsev ja kihinal ei paistnud olevat otsa ega äärt. 

Appi tõttab Grape veinipood (Vana Narva mnt).

Suitsutatud pisiahvenad

hunnik samal hommikul merest õngitsetud ahvenaid

meresoola

Türgi oad

Eesti küüslauk

kõikvõimalikke röstitud seemneid

oliive

erinevaid rohelisi salateid

tomatid

Tee varahommikul kõne kohalikele kalameestele ja uuri, kellel on kõige parem noos. Varu kalu arvestusega, et 4-5 kala suudab igaüks pintslisse pista. Puhasta kalad sisikonnast (pea ja saba jäta külge kui supiplaani pole, siis püsib ka niiskus kenasti sees), loputa korralikult ja vaata, et selgroog oleks verest puhas. Krõbista igaühele kõhtu ja seljale korralikult meresoola ja pista kalad kõhud ülespoole potti. Jäta nad niimoodi paariks tunniks külma tõmbama. Vahepeal küta soojaks suitsuahi ja aja ahjust välja vahepeal kogunenud niiskus. Kui ahjuust enam käega katsuda ei saa, pane kalad restile ja asu lepaga aktiivselt kütma. Kuigi osad asjapulgad soovitavad alguses kaladest niiskuse välja ajada hoides ust lahti, mina sellesse ei usu. Uks kinni ja kurjalt kuuma. Kalad on valmis kui nahk on pruun ja krõbe. Vahepeal keeda Türgi oad parajalt al denteks. Vala potist välja vesi ja lisa purustatud küüslauku vastavalt maitsele. Kuumuta veelkord ja sahista poti põhjas läbi. Salat tee ülimalt omaloominguline ja jook vali erakordselt mineraalne.

Suvine punasõstra kissell

punased sõstrad (kogus tunde järgi- kahest suurest karbist tegime suure potitäie)

maisitärklis

suhkur

vesi

Pane marjad potis veega keema, lisa suhkur ja keeda mõnusaks mahlaks. Ära kestasid eemalda, sest need on toredad. Pane külma vette tärklis, lahusta ja hakka vaikse nirena mahla segades sellele lisama. Lisa tärklisevett kuni kraam on eriti hea ja parajalt paksu konsistentsiga.

Meie saime inspiratsiooni Põhjaka mõisast, kus sel suvel oli täielikult killer kissell tervete hulpivate marjadega. Järgmisel nädalal teeme põldmarjadega.

PS! Jäta üleöö külmkappi, siis on järgmisel päeval eriline spets.

Sooja Martini Asti asemel

Limpsige külma Beaufort´i. Appi tõttab Grape Veinipood, Vana Narva mnt (mõned ütlevad, et isegi Maardus, Svensky kõrval).

Coq au Vin kõrvale

1 noor ja eluterve Bordeaux. Leiate Viimsi veinipoest Kruger.