Tawny

Suurte dessertveinide sõpradena tekkis seekord plaan asendada tavapärane mesimagus ja kuldne jook hoopis millegi tumedamaga. Ja kuna Ruby Port´i oleme varasemalt palju joonud, leidsime, et oleks loogiline ennast millegi muu põnevaga rõõmustada.

Teatavasti jagunevad kõige üldisemalt pordid kaheks: ühed valmivad pudelis, teised puuvaadis. Kuivõrd viimased puutuvad seetõttu mõnevõrra kokku hapnikuga, on ka tulemus märgatavalt erinev- seda nii värvi, maitse kui lõhna poolest. Tawny´d valmivadki viimatinimetatud meetodil (seisavad vaadis vähemalt 2 aastat enne müükiminekut), mistõttu on nende värvitoon mõnevõrre heledam, samas tuntava pruunja ja puiduse (nn Mahagoni) alatooniga. Kuigi oleme palju kuulnud Tawny´dele omasest pähklilisest alatoonist (mida põhjustabki puitvaat ja pikem kuivatamine), ei õnnestunud seda juuresolevast Tawny´st eriti leida. Kuna Tawny valmib kõikvõimalike punaste viinamarjade sagust, kannab ka maitse seda segadust ja paljusust endaga kaasas. Maitse oli parasjagu magus, mistõttu nõudis endale pidevalt kõrvale soolast kaaslast. Samas, esimeseks käiguks koos väikese juustuassortiiga oleks see kahtlemata samuti suurepärane. Kes otsib, leiab maitsest ohtralt suitsusust, erakordset küpsust, parasjagu happelisust ja ehk martsipanigi. Õhtu lõpetajana serveerituna külmalt oli ta aga kauniks vahelduseks Sauternes´ide ja ohtratele jääveinidele, mida viimasel ajal korduvalt joonud oleme.

Ja muidugi hea uudis- pärast avamist ei juhtu pudelis seisva joogiga pikkade kuude jooksul mitte midagi. Seega, täna avate, jaanipäeval lõpetate. Pealtnäha võib-olla väheoluline lisaväärtus, kuid samas meie hinnangul oluline pluss joogi puhul, mida magusast eripärast johtuvalt lihtsalt ei saa korraga liigpalju nautida.