Olukord võiks olla umbes selline: seikled kuskil Itaalia tolmustel mägiteedel ning satud kohalikku imelihtsasse osteria´sse, palud klaasikese valget majaveini. Vot siis sulle serveeritakse suur ja külm klaasitäis just seda maitset. Est! Est!! Est!!! di Montefiascone imeõhuke valge ei ole loodud mekkimiseks ega selle maitse üle pikaks juurdlemiseks- see on kõige ehedam lihtne Itaalia taffel, mis peaks oleme piisavalt soodne, et seda hunnikuga osta, samas piisavalt natuurikas, et meeltmööda püsida. Meie jõudsime selle pudelini oma köögiveini otsingutega seoses ning ei ole midagi teha: mõneti liigne tahumatus ja hapegi, ületamatu lihtsus ning balansipuudus ei lase sellel pudelil meie köögiveiniks saada. Klaasike-kaks kuumal suvepäeval poleks paha (eriti Itaalias kohapeal), kuid koduse köögiveinina rohkem vist ka mitte. Meie lihtsalt ei suuda teda palju juua (mitte, et see eesmärk oleks:)). Kellele aga õlekarva vesivedel ja mõneti suudkuivatav lauavein meeltmööda, oskab kindlasti hinnata ka selle naeruväärselt soodsat hinda. Marjadeks on teadmata suhtes trebiano Toscano, malvasia bianca ning rossetto. Ilmselt, kui joogike saaks natuke aega end koguda (kasvõi kannus), tasakaalustuks ka hape ning värsked puuviljamaitsed muutuksid veelgi vahvamaks. Meie köögiveini skoor: 6,5/ 10.
Ilus on aga joogi nime väidetav sünnilugu. Aastal 1111 plaanis saksa prelaat Johan de Fugger oma reisi Rooma, kuid suure veinijoodikuna saatis varasemalt teele oma nuntsius Martinus´e, kelle ülesandeks oli heade veinimajade uksele kirjutada Est! ("see on" ladina keeles). Kui Martinus Montefiascone´sse jõudis, oli ta pakutavast veinist sellises vaimustuses (ilmselt aitas kaasa ka sügav deliirne joove), et kirjutas uksele Est! kolm korda.
Müügil: Veinisõbra poes laomüügihinnaga.
No comments:
Post a Comment