Prantslaste ja sakslaste dominatsiooni murdmiseks me lihtsalt pidime vahelduseks ühe kerge Itaallase avama. Seekord rõõmustasime ennast noore punase veiniga suurepärasest Valpolicella´st Verona piirkonnast Garda järve äärest. Tootlikkuse ja mahtude poolest Chianti järel teisel kohal, pakub Valpolicella suurt avastamisrõõmu nii pikaaegsetele veinisõpradele kui uutele tulijatele. Meie seekordne jook oli absoluutne regiooni klassika: vahva sümbioos kolmest peamisest marjast järgmises suhtes- 30% Corvina´t (aka Cassabria, tuntud suhteliselt kõrge happe ja tuntava mandlinoodi poolest), 40% Corvinone´t ja 30% Rondinella´t (lihtne mari, millega antakse sealsetele veinidele sageli üksnes nn massi). Vein oli küllaltki täidlane, mõneti üllataval-kummalisel kombel õrnalt mullinegi (mis tegi meele mõruks). Viimase korvas kirsine ja väga rikkalik maitsebukett koostöös tuntava rösti- ja kirsinoodiga, vahest oli tunda natuke münti ja vürtsegi. Ilmselt saimegi sakutada selle eest, et seda söögita mekkisime, ühe korraliku peperonico pasta juures oleksime üksnes ümisenud.
Päritolu: meil Viimsi veinipood Kruger, kuid eeldatavasti leiate ka Viimsi Market´ist, Pirita Kauper´istki.
No comments:
Post a Comment