Olulise osa oma reisist ja degusteerimisest veetsime Maximilianshof´i nn linnalossis ca kilomeeter veinipõldudest eemal. Kuuendat põlve ühe ja sama perekonna kätes, oli tänasel veinimeistril ja peremehel küllaltki selge ettekujutus veini- ja gastronoomiaelamuste pakkumisest. Alustades noorukestest maja- ja lauaveinidest kuni 50-60 aasta vanuste kordumatute beerenauslese´deni välja. Ja viimastest võiks rääkida kohe pikalt, sest meie kodumaal paraku selline ilus dessertveinide traditsioon puudub pea täielikult. Aga viige ennast kurssi- kas teadsite, et ka 300-400 aastased spätlese´d ja auslese´d kõlbavad täna juua?
Siit aga väike valik meie proovitust nimetatud tootja juures.
Tüüpiline halbtrocken (nn poolkuiv, kuigi me seda iseloomustust ei pea millekski) majavein, mis oma lihtsuses ja mineraalsuses teeb silmad ette igale meil müügilolevale riesling´ule.
Pea kõigile on teada, et moodsa aja sakslased (vanasti õnnestus see neil fantastiliselt) on viletsad sildidisainerid- näidis perekonna valmistatavast lihtsakesest pinot blanc´ist (weisserburgunder).
2002. aasta riesling.
1999 riesling spätlese (nn late harvest ehk juba tugeva desserditooniga) topeltmagnum (3 l)! Muide 1989-1990 on väidetavalt parimad saksa valgete aastad kogu ajaloo vältel, sh muidugi parima potentsiaaliga hoida.
1997 riesling spätlese.
Viimase loetelu nauditavaim, 1986. aasta riesling kabinett, mis oli saanud endale juba kauni pruunikas-tumekollase tooni ja suurepärase väärisveini maitse. Kabinett sümboliseerib muuseas vana-aja mõisniku poolt endale varutud natuke paremat veini, mida hoiti iseloomulikus kapis ehk nn kabinetis.
No comments:
Post a Comment